Õitest lookas taluaia saladus — taimed valisid endale ise koha

Suur lilleaed ümber väikse maja — just selle populaarse laulusalmi sõnad sobivad hästi kirjeldama Eeva Kivimäe kaunist lilleaeda.

Umbes kümmekond aastat tagasi oli Vändra lähedal asuva vana talu aed räämas ja rohtu kasvanud. Nüüd aga on ümber maja pilkupüüdev kaunis ja lopsakas lilleaed. Taluaia praegune perenaine Eeva Kivimäe (72) on aastaid vaeva näinud ja aeda korda seadnud.

Madalama ja kõrgema kasvuga lopsakaid ning värviküllaseid taluaialilli jagub nii maja ette kui taha.

„Eks ma ikka hoole ja armastusega seda aeda olen korrastanud,“ räägib perenaine ning lisab, et aias tegutsemine annab hingejõudu ja aitab eluraskustest üle saada, terviski olevat kohe parem, kui aias toimetada.

Mingeid erilisi imevõtteid proual taimede kasvatamisel pole, pigem tegevat murelikuks raskevõitu ja savikas maa, mida keeruline kaevata ja mis hoiab liigapalju niiskust kinni. Taimed saavad turgutust lisaks hoolele ja armastusele kanakaka-graanulitest valmistatud leotisest ning vanast seisnud laudasõnnikust, mida perenaine taimede ümber laotab.

Samuti puudub ka piinlikult täpne aiaplaan, lilled on istutatud tunde järgi ja sinna, kus on aias vaba ruumi olnud. Palju lilletaimi on vanaproua ise seemnest kasvatanud. Selleks on tal väike kasvuhoonegi. Uueks hooajaks on tal juba neli pakki tokkroosi seemetki varutud. 

„Ja kuna ümberistutamisest järele jäävaid taimi on kahju ära visata siis leiavad kõik taimed aias omale koha ning nii see aeg muudkui kasvab,“ räägib lopsaka aia perenaine. Aianduskeskustest ja laatadelt pole proua Eeva taimi ostnud, küll aga on mõne tuttavaga vahetanud. Lõbusalt lisab aiapidaja, et eks tema on vana ja lilledki vanad, ikka need taluaia omad. 

Kuigi taimed ise näitavad kätte koha, kus neil hea kasvada, on proua mõne nipi ka tarkadest raamatutest leidnud, näiteks kuna ja kuidas põõsaid lõigata. Päris aiandustarkust ta õppinud pole, küll tuli aga noorusajal natuke aednikutööd teha. „Eks sealt see pisik külge jäi,“ arvab proua Eeva.
Nii nagu paljudel aiapidajatel pole ka Eeva Kivimäel ühte ja ainsat lemmikut — kõik taimed on ühtviisi armsad. 

Enamjaolt rassib proua aias üksinda, aga vahel tulevad ka kaugemal elevad pereliikmed appi mõnd raskemat tööd tegema, näiteks muru niitma ja trimmerdama. Okstegi varumisel, et külmaõrnemaid taimi talveks kinni katta, tulevad lapsed appi. 

Peale lopsaka lilleaia on vanaproual ka väike tarbeaed, kust oma jaoks saab natuke kurki ja tomatit, sibulaid ja küüslauku, porgandeid ja punapeeti, aedube ja kõrvitsaid.