Õnnekann võlub oma kaunite õitega
Kagu-Aasiast pärit liigirikas taimeperekond õnnekann (Chirita) kuulub gesneerialiste sugukonda. Samasse sugukonda kuuluvad ka populaarsed toataimed nagu säntpoolia, sinningia, keerdviljak, punahuul jpt.
Õnnekanni veidi allapoole rippuvad kellukjad õied võivad olla liigist ja sordist olenevalt lavendlikarva, kollakad või valged. Asetsevad nad kodarikku koondunud tumeroheliste või hõbedakirjude lehtede kohal pikema või lühema õievarre otsas hõredais kobarais.
Kuna õnnekanni kasvunõuded sarnanevad säntpooliate omadega, siis pole tema kasvatamine kuigi keeruline.
Aktiivsel kasvuperioodil hoida muld regulaarse kastmisega parajalt niiske. Vältida mullapalli läbivettimist ning alusele kogunenud kastmisvesi valada koheselt ära. Kuigi kuivapoolset mulda taluvad paremini, kui läbivettimist, ei tasu mullapallil siiski lasta läbinisti ära kuivada.
Väetamisega ei maksa üle pingutada. Piisab, kui väetada õitsvatele toataimedele mõeldud väetise tavalisest poole lahjema lahusega umbes 2 korda kuus.
Õnnekanni kasvukohaks ei sobi toa pimedaim nurk, samuti pole hea taime asetada ereda kõrvetava lõunapäikese kätte. Hästi sobib valgusküllane, ida-, lääne- või põhjasuunada avanev aknalaud. Et taim valguse poole vildakaks ei kasvaks, võib teda aeg-ajalt, kuid vähehaaval keerata. Tavaline toatemperatuur (+18º...+22º C) ja õhuniiskus on õnnekanni kasvuks täiesti piisav. Vaid väga kõrged temperatuurid ja tuuletõmbus jaheda õhug ei meeldi taimele.
Õnnekanni lihtsaim moodus paljundamiseks on lehepistikutega, justnagu säntpooliaid. Kevadel või suve hakul võtta lehekodariku kesk- ja välisosa vahelt paljundamiseks sobiv leheke ja juurutada ta kerges mullas. Niiskuse hoidmiseks katta kile või läbipaistva plasttopsiga. Leheke võtab juured kergesti alla, kuid õitsva taime saamiseni võib minna pea aasta.
Talvel, mil valgust napib, on aeglane ka õnnekanni kasv ning õitsemine peatunud. Sel ajal kasta tagasihoidlikult ning mitte väetada. Taimelambi all kasvavad taimed õitsevad ka talvisel ajal.
Ümberistutamist võiks vajadusel ette võtta kord aastas, kevadel. Kuid midagi ei juhtu, kui ümberistutamist võetakse ette kord paari aasta tagant. Istutusmullaks sobib nõrgalt happeline lillemuld, mis oleks kerge ja vett hästi läbilaskev. Hästi sobib ka säntpooliatele mõeldud istutusmuld. Mitte valida väga suurt ja sügavat istutuspotti, kuna seal on mulla õhustatus halvapoolne.
