Õunaaia täienduseks vali Eesti uued lootustandvad sordid

 (2)
‘Kuku’.
‘Kuku’.Foto: EMÜ Eesti puuviljade ja marjakultuuride sordivaramu

Inimesele on omane soov katsetada midagi uut ja avastada senitundmata häid maitseid, kas või näha midagi kaunist.

Uusi õunasorte aretatakse Eestis hetkel peamiselt Polli Aiandusuuringute Keskuses.

Kümmekond aastat tagasi hakati soovitama ‘Krista’ sügissorti. Kui on hea hoidla, säilivad kauni kattepunaga magushapud ümmargused õunad kogu talve esimese poole. Tiheda viljaliha tõttu on neid õunu koristamisel hea käsitseda ja ka kärntõvest jäävad nad enamasti puutumata. Siiski on sel sordil täheldatud üht puudust – Kesk-Eestis väga karmidel talvedel võib tüvele tekkida külmakahjustusi, mistõttu seal peaks teda kasvatama tüvemoodustaja võrasse poogituna.

‘Katre’. Foto: EMÜ Eesti puuviljade ja marjakultuuride sordivaramu
Seotud lood:

‘Katre’ on hea talvekindlusega magushapu talisort. Nende õunte maitset on hinnatud väga heaks, kuid õunad ise võiksid olla pisut ahvatlevama kattevärviga. Kasvatada tasub teda siiski.

Tuntust on juba kogunud ka ‘Liivika’, mis alates 2013. aastast on Eestis kasvatamiseks soovitatud sügissortide nimestikus. ‘Liivika’ on ‘Liivi kuldreneti’ maitsega, kuid veelgi parem.

‘Liivika’. Foto: EMÜ Eesti puuviljade ja marjakultuuride sordivaramu

Selle õuna hea maitse püsib palju kauem – korralikus hoidlas püsivad õunad värsked veel talve algupoolelgi. ‘Liivikast’ peetakse väga palju lugu ka Lätis. Seal ilmunud värskes puuviljanduse õpikus soovitatakse seda sorti kasvatada maheaias, kuna ta peaaegu ei haigestugi kärntõppe.

Imehästi sobib aeda kaunistama Pollis aretatud salatiõuna sort ‘Kuku’, mille ilusad punased väikesed magushapud õunad seisavad puus talveni. Neid saab külmhoidlas säilitada toitude kaunistamiseks või lihtsalt söömiseks talve keskpaigani. Muide, just neist õuntest saab väga maitsvat mahla ja siidrit. Puul on dekoratiivsed läikivad lehed ja tema viljad ei kahjustu kuigivõrd õunakoist, mistõttu on ‘Kuku’ ka kaunis ilupuu, ja seda eriti sügiskuudel.

Ametlikult pole soovitatud sortide hulka veel jõudnud ‘Aule’, mis aga Lätis tehtud viimatises katses on osutunud kõige lootustandvamaks uueks talisordiks. Õunad on väga maitsvad, magushapud, ilusad, küllalt suured. Puu on saagikas ja õuntel ei esine kärntõve tunnuseid. Pollis istutatud esimeses katses said taimed kahjustada talvekülmast, seetõttu tuleb katsetusi jätkata.

Magusad ja vürtsikad

Eelmainitud sordid on kõik magushapud, kuid Pollis on aretatud ka palju magusamaitselisi sorte, mille omadus on vürtsikus. Selliseid õunu ei saa nimetada lagedalt magusaks. Omalaadse vürtsika maitse tõttu söövad neid meelsasti ka need, kes läägelt magusaid õunu ei armasta.

Eriti magus on septembrikuus tarbitav ‘Els’. Üsna suur ja punase kattevärviga õun on just niisuguse meeldiva maitsega, mis tõmbab ikka ja jälle uuesti sööma. Puu ise jääb enamasti nõrgemakasvuliseks, kuid kannab igal aastal kenasti vilja. ‘Elsi’ kasvatamisaeg on olnud veel liialt lühike, et selle põhjal teha tema puudustest pikemaid järeldusi.

‘Kallika’. Foto: EMÜ Eesti puuviljade ja marjakultuuride sordivaramu

Nii ilusat suurt, kauni värvi ja hea magusa maitsega õuna nagu ‘Kallika’ on raske teist leida. Söömisküpseks saab ta sügise lõpus, kuid säilib hoidlas isegi mitu kuud. Kahjuks ei saa just öelda, et ta oleks väga saagikas sort, ent ometi toob igale kasvatajale palju rõõmu.

‘Kastar’ seevastu annab head saaki. Tema sageli üleni punaseks värvunud magusa maitsega kaunilt munajas õun on tugevalt vürtsikas. Kinnitub kõvasti oksale, mistõttu tihti jäetakse liiga kauaks koristamata ja selline õun ei säili enam hästi. ‘Kastar’ on taliõun, kuid puule jäetud või toas seisnud õunu saab süüa juba alates oktoobrist. Puus seistes kipuvad need õunad karika otsast lõhenema. Viljade lõhenemine ongi põhjus, miks Lätis ta perspektiivsete sortide hulgast välja arvati. Siin põhja pool juhtub seda aga vähem ja õuna tasub koduaias kindlasti kasvatada.

Loe veel

‘Madli’ kuulub uute magusate õunasortide hulka. Päris tundmata ta siiski pole. Taim on peente painduvate okstega sort, mis viljade raskuse all muutub iseeneslikult justkui leinapuuks. Laiümarad, üsna suured õunad on enamasti laialdaselt punaseks värvunud. See ahvatleva välimusega õun säilib sobivas jaheduses ka talve esimesel poolel.

Tunnustamise ootusest

Tunnustamata aretiste seast võiks veel välja tuua KK 281-1, millele seni pole nime pandud. Tema ideaalselt ümmarguse, kaunilt värvunud õuna maitse on võrratu, viljaliha tihe, säilivus väga hea. Õunad on suured ja ahvatlevad. Kahjuks on puu võra halva ehitusega, mistõttu tema tulevik on ebaselge.

Polli Aiandusuuringute Keskuses on ootamas veel hulk uusi sordikandidaate. Küllap mõnigi neist üllatab oma headusega. Kuna tegu on uute aretistega, siis enne tunnistuse saamist neist lähemalt rääkida ei saa.

‘Kasper’. Foto: EMÜ Eesti puuviljade ja marjakultuuride sordivaramu

Praegu on minule teadaolevalt viimati registreeritud õunasort Räpina aianduskooli õpetaja Jaan Kivistiku ‘Lea’. Enne seda sai sorditunnistused Märjamaa harrastusaretaja Asta Kask, kes oma koduaias aretas kaks sorti: ‘Kasper’, mis on väga maitsev ja juba laialt levinud saagikas suviõun, ning ‘Koonik’, mis on suuremat huvi äratanud taas kord lõunanaabrite juures Lätis.

Paljusid kõnealuseid sorte on juba aianduskeskustes müügil. Õunaaeda uuendades on kindlasti mõtet proovida kodumaal aretatud ja tunnustust leidnud sorte – nad on loodud meie kliimatingimuste jaoks ning eestlase nõudlikku maitse- ja ilumeelt arvesse võttes.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare