Õunapuud ootavad nüüd isuga sügisväetist

 (5)

Õunapuude väetamiseks sobivad kõdusõnnik ja kompost, mineraalväetistest fosfori- ja kaaliumirikkad väetised.

Mida lähemale puu narmasjuurtele väetis satub, seda kiiremini ja paremini see mõjub. Rohukamaras kasvaval puul on toitaineid omastavaid narmasjuuri kõige rohkem 20 cm sügavusel pinnalähedases mullakihis.

Mustana hoitud võraalusega puul on narmasjuured aga 20–40 cm sügavusel, sest osa juuri hävib mullaharimisel.

Kandeeas õunapuu korral arvestage ka seda, et juured ulatuvad võra laiusest vähemalt 1,5 korda kaugemale. Tüve läheduses paiknevad üsna pindmiselt toesjuured, narmasjuuri on seal vähe. Sellepärast andke väetis võra piirile ja sellest kaugemale.

Haritud võraalusega puul kaevake väetis vähemalt 20 cm sügavusele. Kaevates saavad narmasjuured küll veidi viga, kuid need taastuvad kiiresti. Keskmise raskuse ja viljakusega mullal kulub iga-aastasel väetamisel puu kohta 75–100 kg sõnnikut või komposti ning tegevaines 150–200 g fosfor- ja 200–300 g kaaliumväetist. Kergemal mullal vajab õunapuu rohkem kaalium-, raskemal fosforväetist.

Kui väetate puid üle aasta, andke kahekordne annus; kui üle kahe aasta, siis kolmekordne.

Rohukamaras kasvavat puud on keerulisem väetada, sest maapinnale laotatud väetise kasutaksid ära heintaimed.

Väetise panemiseks lööge kangiga või kaevake labidaga võra välispiirile kaks ringi auke ­– üks veidi sissepoole, teine veidi väljapoole. Ringide ja aukude vahekaugus võib olla 50–80 cm, aukude sügavus umbes 40 cm.

Kangiaukudes on parem kasutada mineraalväetise vesilahust, labidaaukudes komposti või kõdusõnnikuga segatud mineraalväetist. Täidetud augud on soovitav katta mullaga.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare