Teie õunapuulehtede kortsumist põhjustas õunapuu-lehetäi (Aphis pomi) ja õunapuu-lehekirbu (Psylla mali) kahjustus. See algab juba pungade puhkemisel. Lehekirbu imemisel avanevad pungad visalt, noored lehekesed kipruvad. Hiljem on lehed väikesed, deformeerunud ja hallid, õienupud mesikastega kokkukleepunud ning närbunud. Lehetäi imetud lehtede servad kortsuvad, noored lehed rulluvad. Kahjustus kestab terve suve (kahjuril on 5–6 põlvkonda). Kahjurite eritisel – mesikastel – lööbivad tahmkatteseened, lehed kattuvad hallikasmusta korraga. See takistab hingamist ja fotosünteesi, mistõttu lehed kolletuvad.

Tänavusel jahedal kevadel venis lehtimine pikale. Noorte lehtede mahl on aga kahjurite meelistoit.

Peale selle võtsid puudelt matti ka hariliku külmavaksiku (Operophthera brumata) röövikud. Nemad närisid leheserva suured sälgud ja põimisid lehed õrna võrgendiga.

Külmavaksik hakkab tegutsema pungade puhkemise ajal. Sügisel punga alusele munetud munadest kooruvad 1 mm suurused söödikud närivad avanevatesse pungadesse auke ning mässivad pungad hõredasse võrgendisse.

Peale putukate vaevas puid ka õunapuu-kärntõbi (Venturia inaequalis). Selle, meil õunapuudele kõige suuremat kahju tegeva haiguse arengut ja levikut soosis sademeterikas suvi. Eriti kannatasid haigusele vastuvõtlikud sordid.

Kärntõvenakkuse esmane tunnus on lehtedele ilmunud kollakasrohelised 8–15 mm läbimõõduga laigud, mis kattuvad oliivrohelise sametja kirmega. Haiguse süvenedes laigud suurenevad ja ühinevad ning lehekude kuivab. Lehtede hilisnakkusel on nende mõlemal küljel laialivalguvad mustjaspruunid plekid. Haigus kandub ka õuntele.

Koledaks nimetatud tõbe teie õunapuud ei põe. Selleks haiguseks võib nimetada viljapuu-mustvähki (Botryosphaeria obtusa). Mustvähi nakkuse korral võib puu paari aasta pärast hävida. Lehtedele ilmuvad hallid, punaka äärega laigud.

Õite sisemus on must, kuivanud õied ei varise. Hävinguni viib puu aga koorekahjustus.

Okste lõikekoha ümber koorel sissevajunud punakaspruunid, hiljem lillakasmustad laigud on mustvähi primaarne tunnus. Laikudel tekivad kontsentrilised koorelõhed. Pragunenud puukoor näib söestununa ja langeb hiljem maha.

Tõenäoliselt oli õunapuuõite mustaks muutumises siiski süüdi öökülm.

Selleks et puude elujõud taastuks, pange septembri lõpul või oktoobri algul tüve allosale hästi kleepuva liimiga määritud 10–15 cm laiune jõupabeririba – liimivöö. Koguge kokku ning põletage varisenud lehed ja viljad.

Lehepungade paisumise ajal pritsige lehetäide ja teiste kahjurite talvitunud munade hävitamiseks parafiiniõli preparaadiga Neko kevadprits (300 ml/10 l).

Kärntõve ja muude haiguste vastu pritsige kevadel kaks korda: enne õienuppude eraldumist (soojal ja kuival kevadel aga enne kroonlehtede värvumist) ning kohe pärast viimaste kroonlehtede langemist. Pritsimiseks kasutage Effektori 0,5 kg/ha (5–6 g/10 l) või Chorus 75 WG-d 0,2–0,3 kg/ha (3–4 g/10 l).

Kahjurite tõrjeks lisage pritsimisvedelikule Fastac 50, Kestac 50
0,5–0,8 l/ha (8–10 ml/10 l), Mavrik 2F-i, Karate Zeoni 0,4–0,6 l/ha
(6 ml/10 l) või looduslikku tõrjevahendit NeemAzal-T/S-i 3–4 l/ha.

Öökülma ohu korral pritsige või vihmutage viljapuid õiepungade puhkemise ajal veega.

Tehke seda 1–2 tundi enne päikesetõusu, kui temperatuur pole veel alla nulli langenud.