Õunapuutüvel koor praguneb ja on kuplas
Kohati on puukoor laikudel kuivanud ning pisikeste kühmukestega kaetud. Kas see tuleb külmast ja kas saab veel ravida?
Vastab VÄINO PALLUM
Kirjeldatud kahjustusnähud viitavad viljapuu-tüvepõletikule ja -tsütosporoosile, mida põhjustavad koorevigastuse kaudu sisse tunginud mikroseened Pezicula malicorticis ja Valsa leucostoma.
Noorte puude koor on külmakahjustustele ja haigusetekitajatele vastuvõtlik. Viimased paar talve on tekitanud külmalõhesid, mille ravimata jätmise tagajärjel on patogeenid võimutsema pääsenud. Samamoodi ohustavad puid teisedki, sageli näriliste või inimkäe läbi tekkinud koorevigastused.
Tüvepõletikku iseloomustavad piklikud (ovaalsed) haavandlaigud tüvel, peamiselt põhiokste väljumiskohas, samuti põhiokstel endil. Haiguse algstaadiumis on koorekahjustus paremini nähtav niiske ilmaga. Haiguse süvenedes vajub puukoor kahjustuskohas sisse, pruunistub puiduni, praguneb ja hävib. Kui tegu on väga raske kahjustusega, mille puhul haavand ümbritseb tüve täielikult, hävib puu tervikuna.
Tüvepõletikule on vastuvõtlikumad õunapuu suvisordid.
Tsütosporoosi laigud on punakaspruunid, kontsentriliste joontega. Haiguslaiku eraldab tervest kooreosast tumedam äär, millest kujuneb peagi koorelõhe. Koor kuivab, muutub köbruliseks, meenutades kärnkonnanahka ja eraldub puidust. Kahjustatud kohast kõrgemal asuvatel okstel lehed esmalt pruunistuvad, seejärel kuivavad. Patogeeni seeneniidistik tungib koorest ka puitu, mis samuti pruunistub.
Tsütosporoosi kahjustust esineb sageli veel luuviljalistel, eriti maguskirssidel, tüvepõletikku aga noortel pirnipuudel.
Mõlemad haigused levivad lülieostega, mis tekivad haavanditega puukoore epidermi all moodustunud nööpnõelapea suurustes mügarikes – eoslates.
Lõigake varakevadel haavandid puutüvelt välja, haarates seejuures pisut tervetki osa ja kõrvaldage haigestunud oksaosad (20–30 cm altpoolt kärbunud osa) ning põletage. Tekkinud lõikepinnad katke haavapeitsi või puupalsamiga. Kui aga kasutate aiavaha, peaksite lõikehaavad enne nendega desinfitseerima.
Harvenduslõikust oleks hea teha märtsis kuiva ilmaga, seekord lükake puude lõikamine juuni lõppu või juuli algusesse. Soodsates tingimustes võib teha harvenduslõikust algul märtsis, pärast veel kord juunis-juulis. Lõikamisel pidage silmas, et põhioksal ei jääks tüvest väljumise nurk väiksem kui 45–60°.
Varakevadel pritsige õunapuid Effektoriga (5–6 g/10 l). Eriti hoolega pihustage pritsimislahust võraokste hargnemiskohtadesse.
Sügisel enne püsivate külmade saabumist valgendage puutüved ja põhioksad. Korrake valgendamist veel veebruaris. Kasutage selleks mõnda spetsiaalset tüvevalgendit, näiteks Floramixi pastat või lubjapiima.
