Paneme käbist kasvama mõne bonsai männi

 (1)
Shutterstock

Milline liik on selliseks katseks kõige parem: harilik mänd, mõni seedermänd või hoopis piinia ehk itaalia mänd?

Tallinna Botaanikaaia dendroloog Olev Abner ütleb, et hariliku männiga tõenäoliselt selline katse tulemusi ei anna – seemned on väikesed ja toitu nendes vähe – juur ei pruugi enne toitainete otsa saamist käbist väljagi jõuda kasvada.

Ta soovitab katsetada mõne seedermänniga, mille seemned sarnanevad suuruselt piinia ehk itaalia männi seemnetega.

Katse kõige keerulisem osa võib olla sobiva kastmisrütmi ja vee koguse valik – kui on liiga niiske, tuleb tõusmepõletik ja noored taimed hävivad; jääb õigel momendil kastmata, tuleb kas kasvuseisak või kuivab taim hoopis ära. Ehk on piserdamine õige meetod.

Käbist, näiteks piinia ehk itaalia männi käbist on võimalik kasvatada mingeid bonsai-sarnaseid mände, mille käbist välja kasvanud juurekava aeg-ajalt piiratakse, tulevikus tuleb kärpida (pintseerida) vast ka latva ja külgharusid.

Päris arengu ja kasvu alguses on toit tärkavale tõusmele juba kaasa antud seemnes oleva toitekoega. Piinia seemned on suured (kuni 2 cm pikad) ja tiivata ning kaasa tulev toitekude varustab noort taime hulk aega ning juured jõuavad käbist mulda kasvada ning hakata noort taime hiljem ise varustama.

Piinia mänd on Eestis külmaõrn. Talveaias või verandal saab kasvatada.

Olev Abner tõi kord koju ühe noore piinia taime, aga talvel keskküttega korteris suri see kahjuks ära.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare