Peaaegu imetoit soja
Kui sööte iga päev kaks portsjonit soja, võite vähendada nn halva kolesterooli sisaldust veres kuue nädalaga kuni 4%. See tähendab südamehaiguste riski kahanemist 10% võrra. Soja sisaldab ohtralt küllastumata, s.o südamele kasulikku rasva ja ülivähe küllastunut. Kui lisaks sojale valite ka teised toidud selliste rasvadega, võib kolesteroolitase langeda koguni 20–30%.
On selge, et kolesterooli alandav dieet peab sisaldama võimalikult vähe küllastunud rasva, mis üldjuhul tähendab loomset rasva. Samas vajab inimene valkusid, mille põhiline allikas on aga samuti loomne toit. Taimsetest valkudest ei saa kõike vajalikku. Erandiks on sojavalk, mis sarnaneb oma struktuurilt loomse valguga.
Nõnda on sojavalk südamedieedis tähtis valguallikas, lisaks aitab ka sojavalk ise kolesteroolitaset langetada.
Soja aitab vähendada ka rinnavähi ja osteoporoosi riski, tõrjuda naistel menopausi saabumisega kaasnevaid vaevusi, nn kuumahoogusid, mõjub hästi nahale ja on kasulik veel mitmel moel. Ning arvestatavaid kõrvalnähtusid polegi suudetud tõestada.
Mitmeid moodsa läänemaailma haigusi, näiteks rinnavähki, kohtab hoopis vähem maades, kus traditsiooniliselt palju soja süüakse: Hiinas, Jaapanis. Põhjus pole geneetiline, see on juba kinnitust leidnud. Mitu põlve Ameerika Ühendriikides elanud aasialased haigestuvad sama palju kui ülejäänud ameeriklased.
Professor Mark Messina sõnul avaldatakse igal aastal maailmas mitu tuhat sojaga seotud teadusartiklit. Ka Internetist leiab soja kohta rohkem materjali kui ühegi teise toiduaine kohta, kuid kohtab ka ohtralt valeteavet.
Aastakümneid soja uurimisele pühendunud professor Mark Messina pidas Tallinnas loengu, rääkides soja kasulikkusest, tutvustades seda kinnitavaid uuringuid ja kummutades müüte.
Müüdid
Müüt 1: Aasialased kasutavad soja eeskätt kui maitseainet, süües seda ülitillukestes kogustes ja peamiselt hapendatuna.
Professor Messina: Uuring näitas, et jaapanlased saavad 10% või enam proteiinist sojast. Aasialaste traditsiooniliste toitude hulka kuuluvad nii hapendatud kui ka hapendamata sojatoidud. Algselt – mitu tuhat aastat tagasi – söödi soja tõesti hapendatud kujul. Kuid leidub ajaloolisi tõendeid, et näiteks tofut (see on hapendamata – toim) söödi Jaapanis juba 1000 aastat tagasi.
Tänapäeval süüakse Jaapanis veidi üle poole koguse sojast hapendamata kujul. Hiinas süüakse veelgi rohkem hapendamata soja, sealsete traditsiooniliste toitude hulka kuulub ka sojapiim.
Toiteväärtuselt pole eriti vahet, kumba eelistada.
Müüt 2: Soja muudab mehed naiselikuks: suurendab rindu, vähendab testosteroonitaset, põhjustab erektsioonihäireid ja kahjustab viljakust.
Professor Messina: Soja sisaldab isoflavoone, mida nimetatakse ka taimseteks östrogeenideks, östrogeen on naissuguhormoon. Uuringud näitasid aga, et sojas sisalduv taimne östrogeen ei mõjuta testosteroonitaset.
Soja ei mõju ka östrogeenitasemele (ka meestel leidub östrogeeni), samuti ei kahjusta see spermat ega seemnerakke. Puuduvad tõendid, et soja põhjustaks erektsioonihäireid.
Müüt 3: Rinnavähihaiged ja kõrge rinnavähiriskiga naised ei tohi soja süüa.
Professor Messina: Kõrge östrogeenitase on rinnavähi puhul riskifaktor, sellepärast kahtlustavad arstid, et ka soja võib riski suurendada. Nii see siiski pole. Hilisematest uuringutest kipub pigem välja kooruma, et sojasöömine võib hoopis parandada rinnavähihaigete paranemisvõimalusi.
See pole siiski veel kindlalt tõestatud, nii et ainult sellel eesmärgil sojasöömist alustama ei julgustaks. Küll aga pole vaja sojast loobuda neil haigetel, kes seda juba söövad, näiteks taimetoitlastel.
Müüt 4: Soja põhjustab kilpnäärmeprobleeme ja halvendab mineraalainete omastamist.
Professor Messina: On läbi viidud umbes 20 kliinilist uuringut, mis tõestavad, et kui olete terve ja tarbite piisavalt joodi, mis on põhiline kilpnäärme toimimise eest vastutav mineraal, ei avalda soja kilpnäärmele mingit mõju. Piisavalt joodi saavad kindlasti need, kes tarvitavad näiteks jodeeritud soola.
Sojaoad tõepoolest sisaldavad fütaate, nagu ka täisteravili. Fütaadid halvendavad mitme mineraalaine imendumist organismis.
Kuna soja on taimne toit, arvati, et raua omandamine sealt, nagu taimsest toidust üldse, on kehv. Kuid selgus, et sojas on raud erilises vormis ja imendub hästi.
Kaltsiumi omastab inimene sojapiimast sama hästi kui lehmapiimast.
Tsingi omastamine sojast on tõesti 25% väiksem kui paljudest loomsetest toitudest, kuid soja pole niikuinii eriline tsingiallikas.
Müüt 5: Sojatoodete söömine on kahjulik keskkonnale, sest sojaoa kasvatamiseks võetakse maha vihmametsa.
Professor Messina: Kõigepealt – 90% maailmas toodetud sojaubadest kasutatakse loomatoiduks. Kuid loomakasvatus koormab keskkonda mitu korda enam kui taimekasvatus. Seega, kui asendada loomne proteiin, mida inimesed vajavad, sojast saadavaga, peaks vähenema vajadus loomi kasvatada.
