Pealt ilus, seest mäda
Kui hoiutingimusi ei saa parajaks sobitada, ei maksa üldse üritada õunu säilitada.
Ülevalminud viljad hakkavad kiiresti mädanema, tekitades niiskust, mis soodustab seeneeoste arengut. Haigustunnustega õunu saab pärast väikeste plekkide eemaldamist siiski veel tarvitada, kuid rohe- ja hahkhallitusest kahjustatud viljad on seeneniidistikust tervenisti haaratud ning sellised hallituse maitsega õunad enam süüa ei kõlba.
Punakaste (Fusarium species) kahjustab tavaliselt säilitusõunu vähe, kuid talle arenguks soodsates tingimustes võib väga palju pahandust teha. Väliselt märkamatu riknemine algab õuna südamikust, kuhu seenhaigus tungib avatud õiekarika kaudu (nt sordil ‘Karksi’). Kahjustus levib seest väljapoole, ent jätab puutumata välise kihi kuni 5 mm ulatuses.
Kahtluse korral tuleks asja kontrollida mõnd õuna poolitades. Kui südamik on ilus puhas, võivad sorteeritud õunad oma tarvitamise järjekorda ootama jääda. Kui aga tumedatel seemnetel on juba märgata heledaid niidikesi (seeneniite), tuleb selle sordi viljad ruttu ära süüa.
