Peenete ilutaimede asemel istuta aeda tervendavate omadustega metsataimi
Kubja talu peremees Rein Sander kasvatab taluaias mitmeid looduslikke dekoratiivliike. Mitmetel neist on ka tervendavad omadused:
Humal
Humal on kodumaine vääntaim, kasvades looduslikult niisketel jõe- ja ojakallastel, kraaviservadel ja lepistikes. Ronides puudel taeva poole, võtab ta neilt valguse ja toitained.
Tehke humalale tugi, näiteks korralik hööveldatud kuuselatt. Sobib ka võresein, kuid sellelt on vanu vääte raskem koristada.
Valige koduaeda humala emastaimed, sest nemad kattuvad suve lõpuks dekoratiivsete ja kasulike käbidega, mis valmivad augusti lõpus. Käbid sisaldavad rohkesti toimeaineid, millest saab keeta rahustavat teed.
Humalale sobib sügav hästi haritud muld, kuid ta saab hakkama ka tavalises aiamullas. Kastke teda ainult pika põua korral. Talle sobib ka varjulisem kasvukoht, sest väädid hakkavad kasvama kõrgusesse päikesepaiste poole.
Kevadel jätke humalataimele alles 3–5 tugevat võrset, ülejäänud murdke ära. Nii tulevad tugevad väädid, mis kasvavad 5–6 meetri pikkuseks. Ka tugi peab olema sama kõrge. Humal keerdub ümber toe päripäeva.
Kui aias on mõni humalataim, eemaldage neilt taime vigastamata viljakobarad kääride või terava noaga. Suuremas istanduses lõigake väädid meetri-poolteise kõrguselt läbi ja keerake vastupäeva pöörates latilt maha. Kevadel enne kasvu algust võtke kõik eelmise aasta varred maha.
Ärge humalat talveks katke, piisab vaid väätide vahele jäänud kuivadest lehtedest. Taime võib multšida kompostmulla kasvuturbaga, kuid seda saab teha ka kevadel.
Paljundage humalat järgmiselt: eraldage vana taime küljest risoomi külgharud koos ladvapungaga ja istutage kasvukohale. Kui vajate rohkem taimi, lõigake risoom 10–15 cm pikkusteks pistikuteks ja juurutage need sügavas potis või kastis.
Harilik pune
Harilik pune on Eestis üsna tavaline taim, millest saab hea maitse ja rahustava toimega teed. Looduses leidub peale tüüpiliste punakas- või lillakasroosade õitega taimede veel valgeõielisi taimi.
Kasvatage punet tavalises aiamullas, kuid liiga kuiv kasvukoht talle ei sobi. Kuivas kipuvad alumised lehed õitsemise ajaks kolletuma.
Kasvatades punet maitse- ja teetaimena, istutage ta kohta, kuhu vähemalt mõneks tunniks langeb puude vari. Seal kujunevad taimedele lopsakamad lehed.
Ürdipeenra ruutmeetrile istutage üheksa taime. Suurema koguse saamiseks võib harilikku punet ette kasvatada.
Külvake seemned aprilli keskel, siis jõuab mai lõpuks tõusmed pikeerida ja noori taimi välisõhuga harjutada.
Ilutaimeks valige mõni kompaktne vorm või sort, näiteks tumepunaste õitega või kollasekirjude lehtedega sordid. Taimi võib ise kevadel paljundada, nimelt saab puhmikut jagada.
Mets-nõianõges
Viljaka pinnasega segametsades ja kuusikutes kasvab mets-nõianõges. Teda leiame ka niiskematel raiesmikel ja metsaservades, kraavi- ja ojakallastel.
Kuivas kohas kasvab mets-nõianõges mõnekümne sentimeetri kõrguseks, heas rammusas mullas teiste taimede varjus sirutab ta õisikud lausa enam kui meetri kõrgusele. Õied puhkevad aegamööda juunis ja juulis.
Leidke nõianõgesele aias poolvarjuline kasvukoht, näiteks ehitiste põhjaküljel ja puude hõredas varjus. Päikese käes kasvades kastke teda järjepidevalt, sest taim vajab niiskemat mulda. Ta on ilus suurema kogumikuna, kui moodustab ühtlase kõrge pinnakatte. Kuivemas kohas on jällegi õisikud ilusamad – männasevahed jäävad lühemaks ja õisik on kompaktsem.
Paljundage teda seemnetega, külvates sügisel või kevadel. Suve teisel poolel moodustab taim juurduvaid võrsikuid. Ta talub hästi ka ümberistutamist.
