Tõenäoliselt on see nakkushaigus – pelargooni bakteriaalne lehemädanik, mida põhjustab bakter Xanthomonas campestris pv. pelargonii. Nakkuse esmatunnus on see, et vanemate lehtede alaküljel ilmnevad väikesed tumerohelised õlijalt läbipaistvad täpikesed. Näha on neid vastu valgust vaadates. Nädala möödudes suurenevad täpikesed kuni 5mm läbimõõduga laigukesteks ja on siis hästi märgatavad ka lehtede ülaküljel.

Ümarate laigukeste keskosa on pruunikaspunane, laike ümbritseb kollakas läbipaistev ring. Haiguse süvenedes laigud ühinevad ja katavad suure osa lehepinnast. Lõpuks lehed närbuvad ja kuivavad.

Sama bakter võib põhjustada ka pelargooni varremädanikku. Sel juhul ilmneb nakkus kõigepealt alumiste lehtede närbumise ja kuivamisena. Varrealusel on näha mustjaid, peagi kogu vart ümbritsevaid mädanikulaike. Pigistades eritub sellest kollakat lima. Lima on bakterhaiguse kõige kindlam tunnus, eristamaks seda pelargooni seenhaigustest (kuivlaiksus, hahkhallitus ja varremädanik, mida põhjustab Pythium sp.).

Patogeen tungib taimesse varre- ja juurevigastuste või pistikute lõikekoha kaudu. Nakkus levib haigelt taimelt tervele kastmisvee piiskadega.

Haigestunud taime arstida ei saa – hävitage see. Bakterhaiguste otseseid tõrjekemikaale ei ole.

Pelargooni haigestumist bakterioosi soodustavad kasvuruumi liiga soe ja samal ajal liigselt niiske õhk. Mõlema koosmõjul paljunevad bakterid väga kiiresti. Haigestumisele aitavad kaasa liigne lämmastik ja fosfor kasvusubstraadis.

Vältige taime kasvukohas õhutemperatuuri tõusu üle 22° ja niiskust üle 60%. Olge tagasihoidlik lämmastiku- ja fosforirikka väetise andmisega. Kasutage enam kaaliumi ja mikroelemente sisaldavat väetist.

Kui kasutate ümberistutamiseks vana lillepotti, peate selle enne puhtaks pesema ja desinfitseerima.

Muld või muu kasvusubstraat olgu haigusvaba ning kastmisvesi puhas. Pistikuid võtke ainult täiesti tervelt ja kahjuriteta taimelt ning desinfitseerige lõikeriistu ja ka muud inventari.