Pisaratest kaelakee
Küsisin siis kinkijalt, mida ta mulle tõi. Too kostis, et kee olevat mingitest seemnetest ja nende nimi oli kellegi pisarad. Kelle täpselt, ta enam ei mäletanud. Nüüd tahaksingi teada, mis taime seemned need võiksid olla.
Vastab Jaan Mettik
Tõenäoliselt on teie kaelakee tehtud hariliku pisarheina (Coix lacryma-jobi) seemnetest. See taim on “vääriskivitootjana” väga tuntud ning tema seemneid kasutatakse sellel otsatarbel peaaegu kogu maailmas. Jutt pisaratest, millest kingitooja rääkis, tuleneb sellest, et mitmes keeles kutsutakse pisarheina seemneid Iiobi pisarateks.
Looduses kasvab harilik pisarhein püsikuna Kagu-Aasias, kuid tänu oma ilusatele seemnetele kasvatatakse seda taime kogu maailmas, ning Uues Maailmas on ta siin-seal isegi naturaliseerunud.
Harilik pisarhein kasvab kuni meetri kõrguse puhmikuna ning tal on kõrrelise kohta väga laiad ja lopsakad lehed. Õied on ühesugulised ja paiknevad tipmistes pähikutes; õnneks on taim siiski ühekojaline, nii et saagi saamiseks pole eraldi isas- ja emastaimi tarvis.
On kaks pisarheina tüüpi. Tuntumad on neist kõvakoorelised Coix lacryma-jobi var. stenocarpa ja Coix lacryma-jobi var. monilifer. Need kannavadki seemneid, millest saab helmeid valmistada. Pehmekooreliste seemnetega on Coix lacryma-jobi var. ma-yuen ning seda kasvatatakse teraviljakultuurina.
Helmeste tegemiseks on pisarheina seemneid tarvitatud juba aastasadu ning eriti populaarsed on need seemned olnud just palvehelmeste tegemisel. Nii ema Theresa kui paavst Johannes Paulus II lemmik-palvehelmed olevat olnud valmistatud just neist seemnetest.
Pisarheina saab ka meil kasvatada, kahjuks siiski mitte püsiku, vaid suvelillena. Seemneid pakub näiteks firma Seemnemaailm. Pisarheina kasvatada pole keeruline ning kui te saate hakkama näiteks maisiga, õnnestub teil ka see taim.
Avamaal kasvatamiseks tuleb pisarheina istikud kindlasti ette kasvatada. Külvake seemned pottidesse aprillis, kasvatage taimi soojal ning võimalikult valgel aknalaual ning istutage karastatud istikud püsikasvukohale alles pärast öökülmaohu möödumist.
Kuna tegu on troopilist päritolu taimega, peaks püsikasvukoht olema võimalikult soe ning kaitstud külmade tuulte eest. Pinnase viljakuse osas pole pisarhein kuigi nõudlik, liiga rammus muld võib soodustada taimede lamandumist, kuid kasvuperioodil peate taimele pidevalt tagama piisava niiskuse.
Pisarheina võib kasvatada nii omaette rühmades kui ka teiste suvelillede vahel täitetaimena. Seemneid tuleks koguma hakata niipea, kui need valmivad.
Valminult pudenevad pisarheina “pisarad” kergesti. Ükskõik kui hoolas saagikorjaja te olete, ei maksa meie tingimustes kuigi suurt seemnesaaki loota. Eestimaa suvi pole sellele taimele piisavalt pikk ning soe.
Kui soovite suuremat seemnesaaki ja teil on kasvuhoones ruumi üle, võite taimed ka sinna istutada. Meeles tuleb vaid pidada, et tegu on tuultolmleva taimega ning kasvuhoones võiksite tema parema viljastumise ning suurema seemnesaagi tagamiseks tolmlevaid pähikuid iga päev veidi sasida.
