Pistoksast uusi puid ja põõsaid

Foto: Ahti Tiirmaa

Oskus puid ja põõsaid pistokstega paljundada kulub ära igale aiahuvilisele.

Kevade hakul on paras aeg piiluda puittaimede paljundamise maailma. Avamaal on üsna lihtne paljundada pistokstega pajusid, papleid, metsviinapuud, sõstraid, taralõnga, leedreid, kuslapuid, lodjapuid, forsüütiaid, kontpuid, ebajasmiine, enelaid, deutsiaid.

Enamiku lehtpuude ja -põõsaste jaoks on parim aeg pistokste lõikamiseks enne pungade puhkemist.

Okaspuudelt tuleb need võtta aga varakevadel kohe, kui lumi hakkab sulama, et pistoksad saaksid maksimaalselt ära kasutada mullas olevat niiskust.

Pistoksaks nimetatakse üheaastasest võrsest lõigatud kuni 20 cm pikkust puitunud ja vähemalt 3–4 pungaga võrse osa.

Lehtpuupistiku ülemine lõige tehakse ülalpool ülemist punga 0,5 cm kauguselt.

Alumine lõige tehakse vastavalt sellele, kuidas pungad oksal asetsevad: kui need on vaheldumisi, siis vahetult alumise punga alt 45° nurga all; kui vastakuti, siis risti pungapaari alt.

Pistikud torgake mulla sisse poolviltu. Siis jäävad need mulla ülemisse õhurikkasse kihti ja juurduvad paremini. Mullast välja jätke üks pung. Juurutuslavale ei tohi paista tugev päike, leidke sellele varjulisem koht. Pistoksi võib juurutada ka potis, kassetis ja kilerullis.

Kõige lihtsam on paljundada paju: oksad tuleb vaid vette pista ja varsti on neil juured küljes. Vett peab regulaarselt vahetama, sest puhtas vees kasvavad juured paremini. Seda lihtsat meetodit võib kasutada kevadest sügiseni.

Kuusk ravib mitmel moel (2) 14. jaanuar 2011

Okaspuude pistoksi nimetatakse ka talipistikuteks.

Lõigake oksa tipust 7–15 cm pikkused jupid. Jälgige, et alumisse otsa jääks veidike vanemat puiduosa. Puhastage pistiku ots umbes 2 cm ulatuses okastest.

Kui muld on lavas või kasvuhoones veel külmunud, saab seni hoida pistoksi niiskes turbas (0° kraadi lähedal). Torgake oksad kolmandiku kuni poole pikkuselt substraati.

Üldiselt juurduvad okaspuude pistoksad kaua. Kiiremini, mõne kuuga võtavad juured alla jugapuu, elupuu, ebaküpress, tsuuga ja kadakas. Kuuse ja nuluga võib kuluda aga paar aastat. Samas pole see reegel: eelmisel aastal võttis mul harilik kuusk juured alla nelja kuuga.

Soovitan hoida okaspuude pistikuid juurutamiskohas neid liigutamata vähemalt järgmise kevadeni.

Need puud-põõsad, mis võtavad hõlpsalt juured alla, võib kohe mulda juurduma panna: pajud, sõstrad, metsviinapuud, kontpuud, enelad.

Kasvustimulaatorit soovitan oma kogemuste põhjal kasutada aga näiteks aroonia, ebaküdoonia, pärna, kuslapuu, ebajasmiini ja kukerpuu puhul. Pistoksi hoidke lahuses mõni tund.

Lisaks müügil olevatele preparaatidele võib kasutada ka C-vitamiini lahust või pajuokstest tehtud leotist.

- Pange C-vitamiini tablett vette ja oodake, kuni see on lahustunud. Saadud lahuses hoidke pist-
oksi umbes kaheksa tundi, seejärel pistke need mulla või turba sisse juurduma.

- Pajulahuse tegemiseks tükeldage pajuoksad ja jätke vette seisma. Tekkinud lahus sisaldab aineid, mis pärsivad haigusetekitajate arengut ja soodustavad juurte kasvu. Lahus säilib jahedas kuni kaks kuud.

Puudelt-põõsastelt, millel on kevadel suur mahlajooks, lõigake pist-
oksad sügisel. Sellised on viinapuud, teravalehine aktiniidia, veigelad, forsüütiad, leedrid. Siduge pistoksad ühtepidi punti ja pange nimesilt juurde. Pistikupunte hoidke ületalve keldris liiva sees 0° juures või kapis, kus on sama jahe. Säilitada saab ka väljas kaevikus mulla all.

Mõned lehtpõõsad (osa põõsasjaid naistepunasid, verev sõstar jt) käituvad nagu püsikud, kuna eelmise aasta oksad saavad tihti kannatada külma tõttu. Neilt võtke pistoksad samuti sügisel, mitte kevadel.

Maaleht


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare