Rooside peenar tuleb rajada tugevate tuulte eest kaitstud kohale, kuhu päike saab paista päeva jooksul vähemalt 6 tundi. Roose ei tohiks istutada katuseräästa alla ega eredat valgust peegeldava valge või klaasist seina äärde. Samuti ei ole hea istutada neid ka suurte põõsaste ega puude lähedusse.

Muld

Roos kasvab kõige paremini hästi vettläbilaskvas kerges, sügavas ja viljakas mullas. Istutusauk täida kompostiseguse mullaga. Vana roosi asemel uut istutades, tuleb vana muld vahetada värske vastu.

Istutamine

Tänapäeval müüakse roose enamasti pottides, mitte paljasjuursetena. See võimaldab taime peenrasse istutada tema kasvu häirimata kogu kasvuperioodi jooksul.

Enne istutamist tuleb kasta roosiistik hoolega märjaks. Selleks tuleb roosi hoida suuremas nõus koos potiga vee all, kuni veepinnale enam õhumulle ei eraldu. Siis võtta pott mullapalli ümbert ära ja istutada roosiistik mõned sentimeetrid sügavamale, kui ta varem on potis olnud. Peale istutamist kasta jälle korralikult.

Väetamine

Rooside väetamiseks kasutada spetsiaalselt roosidele mõeldud väetisi. Sobivad ka aia täisväetised. Müügil on nii vedel- kui ka granuleeritud väetised. Väetise kasutusnorm on kirjas pakendil.

Tahke väetis tuleb puistata ümber istiku ja kobestada kohe mulda. Õigesti väetatud taim peab hästi vastu ka haigustele.

Haigused

Peamiselt kahjustavad roose seenhaigused, mille vastu kasutatakse vastavaid mürkkemikaale. Kui haigust ei oska kodus määratleda, siis tasub võtta kauplusesse kaasa kahjustunud lehed ja näidata neid spetsialistile, et saaks õige preparaadi välja valida.

Kahjurid

Kõige levinumad kahjurid on lehetäid, mille tõrjeks on müügil mitmeid preparaate.

Lõikamine

Kevadel tuleb ära lõigata kõik talvega pruuniks või mustaks muutunud võrsed. Samuti lõigata välja nõrgad või teiste okstega risti olevad võrsed. Kasvama jätta tugevad, jämedad ja väljapoole suunduvad oksad.

Suvel lõigata ära kõik äraõitsenud õisikud. See soodustab uute õite teket.

Püsivate külmade tulekul (enamasti oktoobris) eemaldada vartelt kõik lehed ja hilised õienupud.

Varisenud lehti ei tohi jätta põõsa alla talvituma, sest sealt levivad kevadel roosile seenhaiguste eosed ja taim nakatub haigustesse.

Katmine

Kõige paremini on roosid kaitstud talve eest juhul, kui istutamisel jälgiti nõuet istutada roosi pookekoht vähemalt 5 cm sügavusele mulda.

Taime juurekaela ümber kuhjata umbes 20cm kõrgune kuivast turbast, liivast või mullast hunnik. Kindlasti ei tohi mulda kraapida roosiistiku ümbert samast peenrast. Selline tegevus jätab juured paljaks ja taimed hukkuvad talvel.

Maapinna külmumisel (novembris) asetada ümber mullatud roosiistiku kuuseoksad, mis aitavad talvel lumel kuhjuda. Kõige parem kaitsja talvekülmade eest ongi lumi. Lume puudumisel kasutatakse kattematerjalina valgust mitte läbilaskvat valget pakasekaitsekangast.

Pargiroose talveks katma ei pea. Roniroosi vääned painuta katmiseks maha. Tüvirooside katmiseks ehitada ümber roosipuu puitpostidest karkass, mille ümber saab mässida pakasekaitsekanga. Karkass on õige ehitada ajal kui pinnas on veel pehme ja külmumata.

Kevadel tuleb pakasekaitsekangas eemaldada tugevate külmade möödumisel umbes märtsikuus. Kuuseoksad võtta aga ära alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. Enamasti saab seda teha aprilli lõpul. Kuuseoksad kaitsevad roosivarsi kevadise päikesepõletuse eest.

Ümber põõsa olevad kuhilad laotada peenrale laiali, lõigata talvekahjustustega osad ära ja väetada oma kauneid roose.

Allikas: Hortes