Põhitõed muruniiduki valijale
(2)
Niidukid jagunevad kolmeks: mehhaanilised, elektrilised ja bensiinimootoriga. Bauhofi tööriistade ja rauakaupade tootejuht Mikko Metsar märkis, et praegu ostetakse enim bensiinimootoriga niidukeid. "Euroopas müüakse peamiselt elektrilisi, kuna aiad on väikesed ning mürarikas muru niitmine on keelatud nädalavahetustel ja õhtuti, kui inimesed on kodus," lisas ta. "Kui meil jõutakse sama kaugele, siis hakatakse ka meil rohkem elektrilisi ostma."
Bensiinimootoriga niiduki müratase on keskmiselt 96-98 db, samas elektrilisel niidukil 79-83 db. Igal masinal on vastav märge ka korpusel.
Poes on hinnasiltidel tavaliselt välja toodud ruutmeetrid, mille peaks niiduk ära niitma. Metsari sõnul on ruutmeetrite arv soovituslik, kuid kuni 2500-ruutmeetrisele pinnale sobib bensiininiiduk ning üle selle tasuks kaaluda traktori ostmist.
Niidukite töö kiirus sõltub ka lõikeulatusest. Bensiininiidukil on lõikeulatus pisut laiem kui elektrilisel. Bensiiniga niidukil on kitsam lõikeulatus 46 cm ning laiem kuni 56 cm. Elektrilisel on kitsam 34 cm ning laiem kuni 43 cm. "Mida kitsam lõikelaius, seda rohkem peab kõndima," lausus Metsar. "Kuigi noor ja tugev mees lükkab ka kitsama niitjaga suurema vaevata aia puhtaks."
Praktiliselt kõik niidukitootjad, va Hiina omad, kasutavad tunnustatud mootorite tootjaid ning seetõttu võib mootori osas üsna kindel eri mudelite puhul olla. Võimsam mootor on tarvilik juhul kui muru väga ebaregulaarselt niidetakse, et see jõuaks oma töö ära teha.
Vali pinnase järgi
Kui muru on hooldatud ning pind sile ja väike, piisab elektriniidukist. Metsari sõnul on ebatasase ning ebaregulaarselt niidetava pinna puhul parem valida bensiinimootori ja suuremate ratastega niiduk.
Kõige parema tulemuse annab spindelteraga niiduk (peamiselt kasutatakse Suurbritannias), mis toimib nagu käsitsi lükatav niiduk: muru lõigatakse puhtalt nagu kääridega ning muru ei lähe otsast mädanema ega hallitama. Tavaline niiduk, nii elektriline kui bensiiniga, ei lõika muru vaid lööb selle inertsiga katki.
Niiduki valimisel on oluline mõelda, mida niidetud rohuga teha soovitakse. Nii on võimalik valida kõige tavalisem külgviskega niiduk, mis jätab rohu vaaludesse. Selle saab hiljem kokku riisuda ja näiteks kompostida. Teine, viimasel ajal üsna oluliseks kujunenud võimalus on multšimine. Sellisel juhul jääb peenestatud muru maha. Kui muru tihedalt ja korrapäraselt niita, siis võib multši rahumeeli maha jätta. Kolmas variant on kasutada kogujat.
Metsari sõnul on kõige tavalisem niiduk külgväljaviskega. Kõige rohkem ostetakse hetkel kombineeritud niidukeid - külgväljavise ja multš. Kõige kallimad on kogujaga niidukid.
Asjad, mis muudavad niitmise mugavamaks
Niiduki puhul on oluline ka rataste suurus. Suuremate ratastega niidukeid on lihtsam lükata ning ebatasasel pinnal töötamine on nendega kergem. Metsari sõnul on kõige parem manööverdada siis, kui tagumised rattad on esimestest suuremad.
Kuigi suuremad rattad võimaldavad ka üle mutimullahunnikute ja mätaste sõita, siis targem oleks need enne labidaga laiali ajada. Need võivad vigastada niidutera ning võlli. Eriti kulukaks kujuneb võlli vahetus.
Metsari sõnul tasuks niidukit valides uurida rataste reguleerimisvõimalusi: kas see toimub tsentraalselt või tuleb iga ratast eraldi reguleerida.
Kindlasti on oluline ka niiduki käivitamise kergus. Kas tuleb bensiini ette pumbata ning trossist kõvasti tõmmata või saab seda teha ühe nupule vajutusega? Metsari sõnul on elektriniidukite käivitamine lihtne, tavaliselt tekib probleeme bensiinimootoritega masinate puhul. Viimaste käivitamise võimalusi on oluliselt parendatud ning paremaid saab isegi võtmest tööle. Seetõttu peab niidukit ostes mõtlema, kas niiduki kasutaja jaoks on käivitamine piisavalt lihtne, mitte lähtuma ostja soovidest.
Suuremate kruntide puhul tasuks vaadata isevedavaid niidukeid, mis muudavad töö kergemaks. Müügil on nii ühtse veokiirusega kui ka reguleeritava kiirusega masinaid. Siingi on oluline mõelda kasutajale, kas tempo on tema jaoks paras ning kuidas seda vajadusel hõlpsasti reguleerida saaks.
"Kui autode puhul peetakse esivedu paremaks, siis niiduki puhul on parem tagarattavedu," ütles Metsar. "See ronib mäest ise üles ning ebatasasel pinnal on lihtsam sõita. Kui kallakud või keldrikatused, siis peaks olema tagarattaveoga niiduk."
Kui eelnevad aastad oli see trend, et niiduk pidi naabri omast parem olema ja kallim, siis nüüd on asi Metsari kinnitusel vastupidine. "Ostetakse kõige tavalisemaid ja lihtsamaid muruniidukeid," märkis ta. "Tegelikult teevad niitmistöö ära mõlemad ning pole vahet kas tegu 2500 või 8000-kroonise niidukiga."
