Põõsasmaranate kingitus aednikule

Foto: Ahti Tiirmaa

Valgamaal Rebase talu puukoolis kasvab neli toredat põõsasmarana seemikut, mida tasuks lausa edasi paljundada.

Olen kogunud erilisemaid puittaimi oma talu dendroaeda Kuutsemäe lähistel Meegaste külas alates 2003. aasta kevadest. Ilupõõsastest on minu lemmikud põõsasmaranad, enelad ja põisenelad.

Põõsasmaranaid on mu kollektsioonis 58 sorti, nii vanu tuntud kui ka uusi põnevaid aretisi. Lisaks neile olen ise leidnud põnevaid seemikuid, mis vääriksid ilupõõsana aias ja haljastuses kasutamist. Olen neile pannud ka nimed, kuigi sordiks pole nad veel muidugi tunnistatud.

Juba juuni algul olid tänavu peaaegu täisõites ‘Madleanell’ ja ‘Arula valge’. Üllatavalt vara, aga ilmselt nad alustavadki varem kui teised liigikaaslased ja õitsevad seega pikemalt.

Kõige hinnalisemaks pean ‘Madleanelli’, mis on nime saanud mu tütre järgi. Tegu on sortide ‘Joulina’ ja ‘Primrose Beauty’ seemikuga, millel on rohkem küll ‘Joulina’ tunnuseid.

‘Madleanelli’ omapäraks on eelkõige lehestik: tumeroheline ja hästi peenike. Õied tunduvad väikeste lehtede kõrval suured, kuigi on tegelikult keskmise läbimõõduga. Õie värvitoon on samuti huvitav: see pole ei kollane ega beež. Põõsa kõrgus täisealisena on 0,6–0,7 meetrit.

Puhasvalgete õitega ‘Arula valge’ on sordi ‘Mounth Everest’ seemik. Nime sai ta kodukant küla Arula auks. Tema õis on keskmisest natuke suurem, kuigi põõsal õisi vaadates see nii ei tundu, kuna lehed on tavapärasest veidi suuremad. Arvan, et põõsas kasvab 0,9–1 meetri kõrguseks.

‘Arula’s Cream’ on hallikate lehtedega, teda hindangi just lehestiku värvi tõttu. Õis on midagi kreemi ja beeži vahepealset. Kasvukiiruse alusel arvan, et täiskasvanud põõsas jääb 0,8 m kõrguseks.

Seemikutest kõige erilisem on aga kindlasti ‘Golden Arrol’, mis on sirgunud sordi ‘Fridhem’ seemnest. Tema õis on pisem kui teistel minu aia ligi kuuekümnel sordil. Õis on kuldkollane ja tõesti imeväike. Lehed on rohelised ja keskmise suurusega. Kasvu arvestades jääb täiskasvanuna põõsa kõrguseks ilmselt 1,1–1,2 meetrit, kindlasti on ta ülejäänud kolmest kõige kõrgem.

Lisaks põõsasmaranatele olen leidnud ja külvanud ka põisenela seemneid. Sealtki olen leidnud nii mõnegi huvitava lehevärviga seemiku. Nende täpsem selekteerimine jääb lähitulevikku, aga usun, et uudiseid tuleb.

Minu põõsasmaranaid ning paljusid muidki mitte päris tavalisi puid ja põõsaid saate oma silmaga näha, kui tulete laupäeval, 6. juulil Rebase talu dendro- ja aiapäevale. Täpsem info on kodulehel www.rebasetalu.net. Toimub ka rohevahetus ja mõned loengud, muu hulgas räägime ka mesindusest.

Maaleht


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare