Pronksleht
Pronkslehel on aretatud mitmesuguseid erineva värvivarjundiga vorme, millest levinumad on kroogitud leheservaga. Lehtede värvus võib ka ühel taimel varieeruda helerohelisest purpurpunaseni, visates sekka pruunikaid toone, esineb ka laigulisi ja tähnilisi lehti.

Seemned võib külvata otse avamaale, kuid eriti lopsakad taimed saab ettekasvatades. Pronksleht kasvab hästi nii poolvarjulisel kui päikselisel kasvukohal. Eelistab vett hästiläbilaskvat viljakat ja huumusrikast mulda.

Taimed taluvad hästi pügamist ja muutuvad nii veelgi ilusamaks. Pügamata taimed võivad kasvada kuni 80 cm kõrguseks, kuid kaotavad nii palju oma dekoratiivsuses. Pügatuna kasvavad pronkslehed 40–60 cm kõrguseks. Oma kodumaal looduses võib perilla kasvada kuni pooleteisemeetriseks. Õitseb hilja sügisel, sest õitsemiseks vajab taim lühikest päeva. Meil seemned ei valmi ja nende saamiseks tuleks taimed istutada sügisel katmikalale.

Lehti kasutatakse segus teiste maitsetaimedega salatite ja liharoogade maitsestamiseks, kus tugevdab maitsesegude lõhna. Lehed sisaldavad olulises koguses β-karotiini ja seda mõnel aastal isegi porgandist rohkem. Lisaks sellele on lehtedes palju vajalikke mineraalaineid ja organismi immuunsüsteemi tugevdavaid eeterlikke õlisid.

Perillasalat

100 g noori perillalehti, 100 g lehtsalatit, 100 g rediseid, 100 g murulauku või rohelist sibulat, 1–2 sl õli, 1–2 sl veiniäädikat ja maitseks veidi soola.

Lehed hakkida peenteks ribadeks, lisada juurde õhukesteks viiludeks lõigatud redis, segada juurde peenestatud murulauk, õli ja äädikas. Maitsete paremaks segunemiseks hoida enne tarvitamist tund aega külmkapis.

Allikas: "Maitsvad lilled", Toivo Niiberg, Maalehe Raamat; Viherpiha