Puisniit – aia looduslähedane osa

Unustatud või kõrvaline nurk aias võib tegelikult olla tõeline aare. Nimelt võib sinna rajada puisniidu, kus taimed elavad ja kosuvad ilma suurema sekkumiseta veidi metsikumal moel.

PINNAS
Esimene samm puisniidu rajamisel on muld, mis olgu huumurikas ja kerge. Mulda saab parandada näiteks komposti, puukoorte, okste, multšitud lehtede, hästi kõdunenud sõnniku ja lahja mulla (puhastatud metsamuld) seguga. Selle tegemiseks on kaks moodust: kas segad olemasoleva mulla sobivas koguses mullaparandajaga või rajad peenrad pinnase peale turbaplokkide abil. Piireteks kasuta puupakke või kive. Sel juhul alusta pealmise mullakihi, kui see koosneb ainult rohu- või teiste taimede juurtest, ettevaatliku eemaldamisega.

PUISNIIT - OMAETTE RUUM
Järgmine samm on jälgida, et puisniit oleks ülejäänud aiast veidi eraldatud, nii et sellest saaks tõepoolest selline rahulik oaas, nagu see on mõeldud. Eraldamisel on ka teine otstarve. See pidurdab tuult ja suurendab õhu niiskust salus. Piirdeks sobib hekk, väike põõsastik või punutud tara. Samuti on puisniidule vaja puid. Kui olemasolevate puude all on maapind liiga varjuline, tuleb harvendada puude kroone ja võib-olla ka korrastama hästi tihedaid tüvesid, näiteks okaspuudel.

Kui sobivas kohas puid ei ole, peab järele mõtlema, millised võiksid sobida. Soovitav on vältida pärna, kaske, jalakat ja pööki, kuna nendel on pinnapealsed juured ja agressiivne juuresüsteem, mis takistab teiste taimede kasvamist. Hea valik on vaher, samuti pihlakas või sarapuu.

LOOKLEV RADA
Puisniitu võiks läbida ka rada, mis ei peaks olema noolsirge, vaid pigem looklema looduslähedasel moel nagu jalgrada vabas looduses. Kata rada sobiva materjaliga, näiteks puukoor, kiviklibu või kivid. Eesmärk on, et kattematerjal ja taimed kataksid ajapikku kogu puisniidu pinna. Seni kuni taimed ei ole end veel korralikult laiali laotanud, tuleb esimestel aastatel hoida eemal umbrohi, et see võimust ei võtaks.

KUJUNDAMINE PÜSIKUTE, SIBULLILLEDEGA JA MURUGA
Üks, kes kindlasti puisniitu kuulub, on rododendron. Teised ilusad ja kasutatavad põõsad on lodjapuud, kontpuud ning ka ühe toompihlaka võib niidu äärde paigutada. Kuigi bambus ei ole rohttaim, on ka tema äärmiselt sobilik valik. Sibullilled, nagu lumi- ja märtsikellukesed, on teised puisniidu kohustuslikud taimed. Samuti sobivad suuremad püsikud, nagu hostad, murtudsüdamed, lursslilled ja hubei ülased, mille vahed võib täita hariliku metspipra, tipmise puksrohu ja lõhnava madaraga. Soovitatav on istutada püsikud kolme kuni viie kaupa rühmana.

Ära unusta paigutada puisniitu ka mingi sobiv mööbel, kus kõrvetava päikese eest varjul olles saaks nautida tõelist rahu.

Allikas: Susanna Widlundh, "Aed igaühele", Maalehe Raamat