Vaja läheb reha, kääre, pehmet pintslit, meelepärase mustriga salvrätikuid, spetsiaalset salvrätiliimi ja satiinlakki.

Fotol olevat reha ehtisime Vunderi kunstistuudios Diana Lindoki juhendamisel. Valisime kaunistuseks tagasihoidlikuma värviga salvrätiliblikad, sest tegelikult on vana ja kulunud rehavars ka ise ilus. Lõikasime pildikesed välja, eemaldasime nende tagant kõik lahtised paberikihid. Paraku on kaunistuseks sobiv motiiv nii õhuke, et kõik see, mis jääb pildist allapoole, kipub alt läbi kumama. Selleks et kaunistus jääks ikkagi nähtav, tuleb pildialune pind värvida.

Kõige parem värv selleks tööks on akrüülvärv, mis on valmistatud veega lahustatud akrüülvaigust ja pigmentidest. Vee aurustudes moodustavad vaigu osakesed kestva värvikihi. Kui enne lõplikku kuivamist on värv vees lahustuv, siis kuivanuna muutub see veekindlaks. Akrüülvärv on olemuselt universaalne, sobides peaaegu igasugustele pindadele. Vaid väga sile alus tuleb enne liivapaberiga kergelt karestada. Puhtale rehavarrele võib värvi kohe peale kanda.

Nii tupsutasimegi valge akrüülvärviga üle need rehavarre kohad, kuhu plaanisime ilustuse paigutada. Töö kiirendamiseks kuivatasime värvilaike fööniga.

Kuivanud värvilaigu katsime liimi ja liblikamotiiviga. Seejärel silusime pildikest ettevaatlikult pehme liimise pintsliga, suunaga keskelt äärte poole, et õhk selle alt välja tuleks.

Kui liim on kuiv, võib pildikesed satiinlakiga üle lakkida. See muudab kaunistuse vastupidavamaks. Laki kuivades ongi reha kaunistatud.

Kui seesugune reha korralike kinnitusvahenditega seinale paigutada, saab sellest nägus tööriistakuuri ehe. Samamoodi võib ehtida ükskõik millist tööriista. Omakaunistatud tööriist sobib ka kingituseks, näiteks juhul, kui teid on kutsutud tuttava suvekodu soolaleivapeole.