Retseptid: kasuta karulauku vitamiinirikka dopinguna

Karulauk Foto: Tõnu Tramm

Karulauk on salumetsades looduslikult kasvav, 15−40 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim.

Vars on kolmekandiline ning taim õitseb mais ja juunis. Tema õied on valged või roosad ning lõhnavad.

Karulauku kogutakse kevade lõpul, kõige suurema vitamiinidefitsiidi ajal, lõigates ära taime kogu maapealne osa. Karulaugus on C-vitamiini 10−15 korda rohkem kui sidrunis või apelsinis. Sada grammi karulauku annab 35 kcal energiat.

Karulauk on Eestis III kategooria kaitsealune liik, mida võib korjata isiklikuks tarbeks tingimusel, et populatsiooni ei seata ohtu. III kategooria kaitsealuse liigina ei ole lubatud taime müümine.

Karulauku kasutatakse toidu-, ravim- ja dekoratiivtaimena ammustest aegadest peale. Toiduks tarvitatakse noori võrseid ja lehti värskelt salatites, aga ka maitseainena marineeritult, hapendatult, soolatult ja kuivatatult.

Karulaugust tehakse pirukatäidiseid, lisatakse liharoogadele, antakse lauale suupistena. Selleks et eemaldada tugevat lõhna, valatakse karulauk enne soolamist või hapendamist üle kuuma veega.

Retseptid:

Lohutuseks neile, kelle aias karulauk ei kasva − samades retseptides võib karulaugu asemel kasutada ka noori taliküüslaugu lehti.

Kevadine turgutav salat

  • 200 g värskeid nurmenukulehti
  • 100 g karulaugulehti
  • 100 g noori naadilehti
  • 1−2 sl taimeõli
  • 2−3 sl veiniäädikat
  • maitsestamiseks soola, suhkrut või mett

Peske lehed, nõrutage ja lõigake peenteks ribadeks. Segage hulka taimeõli, veiniäädikas ning maitsestage soola ja suhkruga. Tõstke salat pooleks tunniks külmikusse, seejärel segage veel kord hoolikalt läbi ning serveerige.

Karulaugu ja keedetud peedi salat

  • keskmine keedetud peet
  • peotäis karulauku
  • poole sidruni mahl
  • 1 sl peeneks riivitud mädarõigast
  • 1 sl taimeõli
  • maitseks soola

Riivige peet jämedalt, segage hulka kõik muud koostisained, maitsestage.

Karulauk kodujuustu ja Kreeka pähklitega

  • 200 g kodujuustu,
  • 100−150 g peenteks ribadeks lõigatud karulaugulehti
  • 1 dl jämedalt purustatud Kreeka pähkleid
  • 1 dl hapukoort või jogurtit
  • maitseks veidi soola

Segage kodujuust ribadeks lõigatud karulaugulehtedega, lisage Kreeka pähklid, maitsestage soolaga ning segage hulka hapukoor või jogurt.

Kevadine karulaugusupp

  • 1 l aedvilja- või kanapuljongit
  • 3−4 keskmise suurusega kartulit
  • 2−2,5 dl peenteks ribadeks lõigatud karulaugulehti
  • 1−2 keedetud muna
  • 2 dl hapupiima või kefiiri
  • 1 sl peenestatud peterselli

Keetke kuubikuteks lõigatud kartuleid 5−10 minutit puljongis. Seejärel lisage peenteks ribadeks lõigatud karulauk ja keetke veel mõni minut. Serveerige taldrikul koos keedetud munaviiludega, valage juurde hapupiima või kefiiri, segage ning maitsestage soolaga.

Omlett karulauguga

  • suur peotäis karulaugulehti
  • 3 muna
  • maitsestamiseks 2 tl viina ja veidi soola
  • praadimiseks õli

Võtke suur peotäis karulaugulehti, peske ja lõigake peenteks ribadeks. Kloppige munad lahti, lisage 2 tl viina, peenestatud karulauk ja maitseks veidi soola. Segage kõik korralikult läbi ning praadige munaroog tulisel ja rasvainega määritud pannil mõlemalt poolt helepruuniks.

Praetud šampinjonid rohke karulauguga

  • 200 g šampinjone
  • 1−1,5 dl karulaugulehti
  • 0,5 dl valget veini
  • maitsestamiseks jahvatatud valget pipart, soola, suhkrut
  • praadimiseks õli

Peske, viilutage ja praadige šampinjonid väheses õlis pidevalt segades kergelt läbi. Lisage juurde peeneks hakitud karulaugulehed, maitsestage jahvatatud valge pipra, soola ja suhkruga ning valage juurde vein. Hautage 5 minutit kaane all ja serveerige, soovi korral hapukoorega üle valatult.

Karulauguhautis võiga

  • 200 g karulauku
  • 15 g taluvõid

Asetage karulauk keevasse vette, kuumutage 5 minutit ja kurnake. Seejärel lõigake lehed 2−3 cm pikkuseks ja valage peale kuum soolaga maitsestatud sulavõi. Võib süüa kui iseseisvat toitu või serveerida garneeringuna kala- ja lihatoitude juurde.

Kasvata koduaias

Karulauku tasub kasvatada rohkem koduaedades. Paljundage karulauku pigem seemnetest, mida saab osta seemnekauplustest. Karulauk paljuneb üldiselt vegetatiivselt, kuid paraku on paljunemisjõudlus väike. Igal aastal kasvab ühest sibulast ainult kaks.

Leotage enne külvi seemneid 3−4 tundi vees ja pange niiske riide sisse. Seejärel hoidke seemneid suletud purgis ja külmkapis +4° juures umbes kaks kuud. Alles siis võib seemned mulda panna. Külvata võib ka sügisel (n-ö talve alla). Agrotehnika on sel juhul sarnane söögisibula omaga.

Istutage kasvukohale taimed vahekaugusega 20x20 cm. Kasvatage karulauku dekoratiivtaimena. Taimele sobib poolvarjuline kasvukoht. Tõusmed ilmuvad seemnetest alles teisel aastal pärast külvi. Aprillis moodustub kaks lehte, juunis kasv katkeb. Sügiseks tekib uinuv pung, millest arenevad lehed. Alles kolmandal aastal taim haruneb ja neljandal õitseb.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare