Rododendron tõepoolest kasvab igas aias
Tegelikkuses on lugu nii, et rododendron ei ole mingi kapriisitar, kui taim on valitud meie kliimasse sobivate sortide hulgast ning talle tagatud eluks vajalikud tingimused.
Rododendron kasvab hästi vaid happelises keskkonnas ja selline tuleks istutades talle ka luua. Taimele tuleks teha küllaltki suur istutusauk või tõstetud peenar, milles kasvusubstraat peab olema spetsiaalne neutraliseerimata turbamuld. Sobiva reaktsiooniga mulda saab osta aianduspoodidest koos taimega. Võti on selles, et koonerdada ei tohi - hinnalise taime heaoluks võiks kulutada pigem pisut rohkem kui võimalikult vähe.
Paepealsema pinnasega aedades tuleks istutusauk või peenar vooderdada geotekstiiliga - siis ei segune väärtuslik kasvuturvas aluselise pinnasega, mis vastasel korral koheselt taime kasvukoha mullareaktsiooni neutraalsemaks muutma hakkab.
Rododendron, eriti igihaljas, on pigem varjutaim. Teda ei tohiks istutada päikesepaistelisele kasvukohale vaid pigem suuremate puude või põõsaste, ehk ka hoonestuse varjunurkadesse. Erandiks on vaid heitlehised rododendronid, mis meeleldi hommiku või õhtupäikeses peesitavad.
Igihaljast taime tuleb kevadel varjutada! Juhul, kui ta asub kas või väheses hommiku või lõunapäikeses, tuleks teda veebruarist aprillini selle päikese eest kaitsta. Kui jätta see tegemata, on pruunid lehed ning üldine sorgus väljanägemine kiire tulema.
Igihaljad rododendronid vajavad küllaltki palju vett. Kuivemal ajal tuleks neid tugevalt kasta. Eriliselt rõõmsad on nad selle üle, kui kastmise ajal nende lehed märjaks ei saa ja kastmisvette on pigistatud ühe keskmise suurusega sidruni mahl 10 liitri vee kohta.
Vähetähtis ei ole meeles pidada, et hapulembeseid taimi tuleks väetada ainult neile mõeldud väetisega. Kõik teised väetised võivad muuta kasvukeskkonna aluselisemaks ja taim ei omasta seetõttu talle pakutud toitaineid täisväärtuslikult.
Kuna rododendronitega käivad kaasas mitmed ka meie taimedele ohtlikud haigused, tuleks taim valida usaldusväärse edasimüüja juurest ning kindlasti jälgida kehtiva taimepassi olemasolu. See näitab, et taimed on haiguste suhtes kontrollitud ning reaalselt terved ja ohutud.
