Rukkililledroog pakub leevendust külmetuse puhul

Foto: Anni Õnneleid

See ühe- või kaheaastane taim kasvab umbrohuna tali- ja suviteraviljades ning jäätmaadel. Sügisel, mil kimbutavad külmetushaigused, on hea teda, et rukkilillepreparaadil on palavikku alandav, põletikuvastane ning valuvaigistav toime.

Nimetus Centaurea tuleneb kreeka keelest – kentaurus ehk kentaur. Muistendi järgi olevat kentaur Cheiron avastanud selle perekonna ühe liigi tervistava toime. Cyanus tuleneb aga kreekakeelsest sõnast kyanos ehk tumesinine.

Rukkilill on püstise ja harunenud, veidi võrkvillase ning väheste lehtedega varrega, mis võib kasvada 30–70 cm kõrguseks.

Õied moodustavad üksiku korvõisiku varre või selle harude tipus. Korviku äärisõied on lehterjad ja steriilsed, seeme valmib õisiku keskel asuvates mõlemasugulistes putkõites. Õied on sinivioletsed, sortidel roosakad, purpurpunased või valged ning need õitsevad juunist septembrini. Vili on 4 mm pikkune lendkarvadega seemnis, mis valmib juulis.

Vähem kasvatatakse lillekultuurina Kaukaasiast ja Väike-Aasiast pärit 30–45 cm kõrgust siniseõielist, rukkilillest suurema õisikuga madalat jumikat (C. depressa) ja 80 cm kõrgust, juulist septembrini õitsvat lõhnavat ambralille ehk lõhnavat muskusjumikat (Amberboa moschata).

Rukkilill on rahvuslill

Rahvuslilleks valiti rukkilill 1968. aastal. Taime kasuks rääkis see, et ta on rahva hulgas väga laialt tuntud ja armastatud kõikides Eestimaa nurkades. Teda tuntakse seetõttu, et ta kasvab peamiselt taliviljapõldudel. Eks ole meie ammused vaar-isad praegustele Eesti aladele rännates toonud ta kaasa kusagilt lõunast. Samas iseloomustab rukkilill oma vastupidavusega eestlaste jonni ja visadust, tema vahelduv värvigamma peegeldab ühe väikerahva hingelist ning usulist mitmekesisust.

Taliviljas kasvades on ta lastele rõõmuks ja põllumeestele nuhtluseks. Lapsed ja pidulised punuvad temast kauneid pärgi koos härjasilmadega, rukkilillepärjad- ja vanikud ehivad sageli laulu- ja tantsupiduliste päid ning sümboolikat.

Põllumehed aga ei suuda temast kuidagi lahti saada, rukkilille eluviisid on aastatuhandete jooksul muutunud väga sarnaseks tema kaaslase rukki või talinisu omadega.

Esmalt valmib enamik rukkililleseemneid koos rukkiseemnetega ning satuvad nii vilja koristades viljaterade sekka. Samuti on rukkililleseemned rukkiteradega sarnased, kuigi rukkiterade 1000 seemne kaal on 20–30 grammi, rukkilille seemnetel aga ainult 3–4 g.

Lisaks idanevad mõlema seemned sügisel ja elavad talve üle noorte taimede või idanditena. Seega võib rukkilille pidada isegi kaheaastaseks: esimesel aastal kasvavad augustis või septembrikuus idanenud seemnetest noored taimed, mis teisel aastal kasvatavad kõrge harunenud varre, millel puhkevad kaunid õied.

Rukkilill aiataimena

Iluaedades võib kohata peale taevassinise isegi roosa- või valgeõielist rukkilille. Värvuse muutust võib aga märgata vananevates õites, mis muutuvad rohkem lillakaks. Taim on hea lõikelill ja sobib ka kuivatamiseks.

Kasvamiseks eelistab rukkilill liivakamaid kergema lõimisega muldi, kuid ei talu liigniisket ja liigkuiva mulda. Olles küll valguslembene, talub ta ka poolvarju. Peenral kasvab ta 60–100 cm kõrguseks harunevaks puhmikuks. Külvata võib teda avamaale aprillis ja mai algul või hilissügisel. Sobiv idanemistemperatuur on 10 kraadi. Idanemine kestab kuni nädal. Seemned idanevad kuni 2 cm sügavusel. Ette kasvatada rukkililli ei tasu, sest ta ei talu ümberistutamist. Õitsema hakkavad rukkililled 10 nädalat pärast külvi.

Levinumad sordid on tihe-täidisõielised, mis kuuluvad Boy-seeriasse. Need on varajased ja kõrgekasvulised, sortidest eelistatuim on ‘Blue Boy’. Madalamast sordirühmast on levinumad tugevasti hargnevad ja 30 cm kõrguseks kasvavad sordid seeriast Florence, levinum sort ‘Polka Dot’.

Rukkilill kui ravimtaim

Ravimtaimena kogutakse rukkilille siniseid kroonlehti. Need tuleb kuivatada kiiresti varjulises kohas õhukese kihina, et sinised õied ei kaotaks oma värvi. Rukkilill sisaldab antotsüaane, kumariini, glükosiide, saponiine, steriine, vaike, parkaineid, karotiini, C-vitamiini.

Preparaatidel on kuse- , sapi- ja higieritust stimuleeriv, palavikku alandav, põletikuvastane, lahtistav ning valuvaigistav toime. Need aitavad ka siseelundite silelihaste spasmide korral, tõstavad isu ja parandavad seedetegevust. Rukkililledroog pakub leevendust külmetushaiguste, köha, neeru- ja südamehaigustest tingitud tursete, neeru- ja põiepõletiku korral.

Välispidiselt kasutatakse rukkilillepreparaate kompresside tegemiseks.

Rukkililleõisi pannakse vahel ravimtee sisse lihtsalt selleks, et tee värvi ilusamaks muuta.

Peale selle võib tema erksiniseid kroonlehti segada kontrastiks kapsa-, rõika- ja puuviljasalatitesse ning kaunistada teisigi toite.

Väga trendikas on rukkililleõisi sügavkülmutada ja serveerida koos kama, kaerakile, verivorsti ja muu rahvusliku toidu kõrvale. Sügavkülmutamiseks laotage rukkililleõied küpsetuskilega kaetud alusele ja külmutage. Tõstke seejärel kiiresti koheva kihina väiksematesse karpidesse ja asetage sügavkülma.

Rukkililleõitest mõistis vanarahvas valmistada riidevärvimiseks rukkilillesinist tooni, mida ei pesnud maha vihm ega pleegitanud päike

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare