Saagiaeg ürdipeenral
“Maitsetaimede kasvatamise ja korjamise kunsti aluseks on lihtsad tõed ja terve mõistus,” ütleb tervisliku toitumise propageerija Aive Luigela oma populaarses käsiraamatus “Maitsetaimed terviseks ja aednikule rõõmuks” (Varrak 2009).
Võtamegi selle raamatu endale appi ning teeme selgeks maitsetaimede korjamise ja kuivatamise põhitõed.
Hommikul ja kuiva ilmaga
Kõige olulisem on valida korjeks õige aeg, mil kasulike ainete sisaldus on suurim. Maapealseid osi korjake alati kuiva ilmaga hommikul pärast kaste kuivamist. Kui korjate eeterlikke õlisid sünteesivaid taimi (mündid, rosmariin, lavendel, basiilik, sidrunmeliss jt) soojal keskpäeval, lendub neid kasulikke aineid kõige rohkem ja taimed kaotavad palju oma aroomist.
Ürti (õitsev latv või kogu maapealne osa) ja üksikuid lehti koguge üldjuhul vahetult enne õitsemist või selle algul, siis lõhnavad nad kõige tugevamalt ning on suurima eeterlike õlide sisaldusega.
Õisi ja õisikuid noppige kohe pärast nende avanemist, seejuures püüdke varsi mitte kahjustada. Varsi lõigake aiakääridega. Siis te ei vigasta allesjäävat varreosa, kust võib saada veel teise ja kolmandagi saagi.
Raputage mahalõigatud varsi korralikult, et eemaldada putukad. Kogutud saagist korjake välja kõik lehed ja muud taimeosad, mida on kahjustanud putukad, nälkjad või haigused.
Ürt, lehed või õied laotage kohe pärast korjamist õhukese kihina laiali, seejärel pange kuivama, sügavkülma, valmistage õli-, äädika- või alkoholtõmmised.
Kuivatamise nipid
Kodustes tingimustes saab maitsetaimi kõige paremini kuivatada jahtuval pliidil, praeahjus, hämaras katusealuses, spetsiaalses kuivatuskapis restidel või paberiga kaetud plaatidel. Enamikku taimi võib kuivatada ka kimpu seotult.
Kuivatamiseks sobib 25–35° kuiv õhk, mis peaks taimede ümber vabalt liikuma. Alusel kuivavaid taimi segage aeg-ajalt ettevaatlikult, suuri lehti keerake. Korralikult kuivatatud maitsetaimed kaaluvad umbes viiendiku esialgsest värskest taimmassist.
Päikese käes ärge taimi kuivatage, sest siis kaotavad nad kiiresti oma eeterlikud õlid, vitamiinid ja osa toimeaineid, laguneb ka klorofüll (rohelised lehed koltuvad).
Parem on kuivatada lehti varte küljes, sest eeterlikud õlid püsivad sel juhul lehtedes. Suured lehed (kurgirohul, aniisi-hiidiisopil) võib enne kuivatusrestile asetamist vartest siiski eraldada.
Eeterlike õlide ja aroomi hoidmiseks ei maksa ka varsi enne kuivatamist peenemaks hakkida. Puitunud varreosa lõigake siiski maha (enne rookige lehed).
Taimed kuivavad kiiremini ja ühtlasemalt, kui neid iga paari tunni tagant segada. Nad on piisavalt kuivad, kui lehed ja õied käte vahel krabisevad, kuid ei pudene.
Millal ja kuidas
Aed-harakputke noori lehti ja võrseid korjake enne õitsemist. Kuivatage kiiresti varjualuses või praeahjus (kuni 35°). Parem on aed-harakputke aga säilitada peeneks hakitult sügavkülmas, siis säilivad toimeained ja eeterlikud õlid paremini, alles jääb ka ilus roheline värv.
Aed-liivateed võib kuivatada ja sügavkülmutada, maitse- ja lõhnaained säilivad mõlemal juhul hästi. Lõigake õitsemise algul oksakesed 5 cm kõrguselt maapinnast maha. Peagi kasvavad uued võrsed ja saab veel teise ning kolmandagi saagi. Varjulises kohas, kus õhk liigub, kuivab liivatee kiiresti.
Aed-piparrohu taimed on kõige vürtsikamad õitsemise algul. Lõigake need maha u 6 cm kõrguselt ja pange restile kuivama.
Aedsalvei lehti koguge õitsemise algul. Taim lõigake maha puitunud osani. Kuivad lehed on isegi vürtsikamad kui värsked. Soojal suvel võib saada koguni kolm saaki. Lehti võib panna ka sügavkülma.
Aedtilli pole mõtet kuivatada, sest eeterlikud õlid lenduvad väga kergesti. Toitained, maitse ja aroom säilivad kõige paremini sügavkülmas.
Iisop lõigake maha enne õitsemist kuni puitunud osani ja riputage kimbuna tuulisesse varjulisse kohta. Kuivanud vartelt rookige lehed.
Koriandri lehti ei kuivatata, sest eeterlikud õlid lenduvad. Pange need sügavküma või säilitage õlis.
Monarda lehti korjake siis, kui õied puhkevad. Neid võib ka sügavkülma panna. Monarda õisi korjake avanemise alguses.
Müntide (pipar-, rohe-, pikalehine-, kähar-, õunmünt jt) lehti ning noori võrseid korjake vahetult enne õitsemist hommikul pärast kaste kuivamist või palava ilma korral pärastlõunal. Lõigake taim maha u 5 cm kõrguselt, eraldage lehed (tõmmake vars läbi peopesa) ja kuivatage 5 cm paksuse kihina restil varjualuses või spetsiaalses kuivatis (25–35°). Kimbuna kuivatades võtke alumised lehed ära, sest sidumise kohal need riknevad. Piparmünti võib panna ka sügavkülma, kuid mitte kauemaks kui pool aastat, sest siis hakkab aroom ja vitamiinisisaldus vähenema.
Pune aroom ja maitse on kõige tugevam õitsemise ajal. Koguge õitsvaid latvu või lõigake kogu taim 5–10 cm kõrguselt maha. Pange kimpu ja hoidke pimedas kohas tuuletõmbuses. Huvitav on see, et värskes punes on eeterlikke õlisid hulga vähem kui kuivanud ürdis. Kuid liiga kõrgel temperatuuril ja päikese käes kuivatades võivad eeterlikud õlid täielikult lenduda.
Rosmariinil korjake lehti õiepungade avanemise või õitsemise ajal, sest siis on need kõige aromaatsemad (erinevalt paljudest teistest maitsetaimedest).
Saialille puhkenud õisi tasub korjata üle päeva (kui ilm on päikeseline), sest seda rohkem õiepungi tekib. Noppige õis 3 cm pikkuse raoga. Kuivatage päikese eest varjatud tuulises kohas või praeahjus restil kuni 35° juures aeg-ajalt segades.
Sidrunmelissil koguge lehti ja kogu ladvaosa kindlasti enne õitsemist, sest hiljem muutub taime maitse ebameeldivaks. Enne korjamist peab olema vähemalt kaks päeva ilm kuiv, kuna vihmaga on taimes eeterlikke õlisid tunduvalt vähem. Saak pange õhukese kihina kuivama, ärge segage. Lehed lükake kohe pärast kuivamist varte küljest ära, ladvaosad jätke samuti alles. Kuivatage suhteliselt madalal temperatuuril (u 25°). Sidrunmeliss sobib hästi ka sügavkülma, sest mõnus sidruniaroom säilib.
Tähklavendli võrseid ja lehti korjake enne ülemiste õite puhkemist (alumised võivad juba lahti olla), kuna sel ajal on taimes kõige rohkem toimeaineid. Lehti võib korjata kogu suve. Kuivatage päikese eest varjatud kohas või alla 40° kuumuses.
