Seeneaeg ei ole veel läbi, minge metsa

 (4)
Seeneaeg ei ole veel läbi, minge metsa
Puidu sametkõrgest tasub hilissügisel otsida lehtpu ude tüvedelt.Foto: Repro

Nädala lõpuni lubab ilmateade veel plusskraade, kui metsa jalutama lähete võtke nuga ja korv kindlasti kaasa.

Facebookis näeb praeguse sooja ilmaga sageli postitusi äsja korjatud seentest. Nii Viru-, Võru-, kui Pärnumaal korjatakse rõõmuga kukeseeni ja puidu sametkõrgest. Vaieldakse küll nii hiliste seente toiteväärtuse üle, kuid ega see ei tea mis kõrge olegi. Pigem on seened toidulaua rikastajad ja nende söömine on maitseasi. Ometi meeldib inimestel seenel käia, see on teraapiline tegevus ja tore on teada, et selleks pole veel sugugi hilja. Kui kukeseene leidmine novembris on pigem ebaharilik, siis puidu-sametkõrgese korjamiseks on just õige aeg.

Puidu sametkõrgest (Flammulina velutipes) võib leida novembrist jaanuarini, kui ilmad on sulad. Eesti looduses kasvab ta lehtpuudel, kõige sagedamini pajudel, harvem halli lepa tüvel.Jaapanis on sametkõrges hinnatud mitte ainult oma maitseomaduste tõttu, vaid ka väga hea ravimseenena.

Seene jaapanikeelne nimi on enokitake või enoki ja selle nimetuse all võib teda osta ka meie suurematest toidupoodidest, peamiselt kuivatatult. Värskelt on söödavad ainult kübarad; jalad on selleks liiga kõvad ja sitked.

Viljakehad on omavahel põõsjalt kokku kasvanud ning katavad suurte kogumikena kände, lamapuitu, kuivanud ja isegi elusaid puid, olles nii saproobid (surnud orgaanilisest ainest toitujad) kui ka poolparasiidid.

Seotud lood:

Seen kasvab puudel 10–12isendilise rühmana. Kübar on hästi äratuntav, värv varieerub mee- või helekollasest tumeoranži ja pruunini, olles keskpaigast tumedam. Kübar on kleepuv ja limane, läbimõõt 3–8 cm. Eoslehekesed on algul valged ja hiljem kollakad. Jalg on tume- kuni mustjaspruun, sametjas, kõhrjas, sitke ja söögiks kõlbmatu.

Seeneliha valge või kollakas, erilise lõhna ja maitseta. Värsked või kergesti kuivatatavad sametkõrgesed on eriti sobilikud talviste seenesuppide valmistamiseks.

Samuti saab seda äärmiselt vähenõudlikku seent kasvatada aias lehtpuude tüvedel või ka aknalaual.

Sametkõrgese raviomadused

Seenel on antioksüdatiivsed omadused, tugevdades meie immuunsüsteemi. Hiirte peal tehtud teadusuuringud viitavad, et sametkõrges pidurdas pea 85% katseloomadel vähi edasist arengut. Inimeste puhul on seenepreparaate (lisaks traditsioonilistele ravimeetoditele) kasutatud lümfoomi ja eesnäärmevähi profülaktikas (Singapuri ülikooli uurimus).

Toimeaineteks on peamiselt lektiin, lüsiin ja beeta-D-glükaanid –need koostisosad aitavad tasakaalustada immuunsüsteemi ja hoida maksa tervena. Lisaks pärsivad seenepreparaadid dementsuse ja Alzheimeri tõve süvenemist.

100 g sametkõrgest sisaldab 37 kcal energiat, märkimisväärses koguses B6- ja D-vitamiini, mineraalainetest rauda ja magneesiumi.

Seenesoust kuivatatud seentest

- 2 kl vett

- 100 g hapukoort

- 20 g kuivatatud seeni

- 20 g nisujahu

- 1 sl võid

- 1 loorberileht

- maitseks soola ning jahvatatud musta pipart

Valage seentele peale 2 klaasi vett ja keetke, kuni need on paisunud ning pehmed. Nõrutage ning tükeldage. Praadige jahu või ja mõne lusikatäie seenepuljongiga pidevalt segades korralikult läbi, lisage ülejäänud seenepuljong ning keetke tasasel tulel 15–20 minutit. Nüüd lisage hapukoor ja sool ning laske soustil keema tõusta. Seejärel lisage sool ja peenestatud pipar, loorber ning kuumutage 3–5 minutit. Serveerige kuumade keedukartulitega.

Seenesoust kuivatatud seentest ja värsketest ploomidest

- 2 klaasi vett

- 120–140 g mugulsibulat

- 2–3 küpset ploomi

- 20 g kuivatatud seeni

- 20 g nisujahu

- 2 sl tomatipüreed

- 1 sl võid

- 1 loorberileht

- maitseks soola ning jahvatatud musta pipart

Valage seentele peale 2 klaasi vett ja keetke, kuni need on paisunud ning pehmed. Nõrutage ja tükeldage. Hakkige sibul peeneks ja hautage tomatipürees. Praadige jahu või ja mõne lusikatäie seenepuljongiga pidevalt segades korralikult läbi, lisage ülejäänud seenepuljong ning keetke tasasel tulel 15–20 minutit. Nüüd lisage hautatud sibul ja maitseained ning keetke tasasel tulel 3–5 minutit. Valmis kuumale soustile lisage hakitud seened, pooleks või neljaks lõigatud ploomid ning või. Serveerige sõmera riisiga.

Loe veel

Seenesoust kuivatatud seentest ja värskest tomatist

- 2 kl vett

- 40–60 g mugulsibulat

- 20 g kuivatatud seeni

- 20 g nisujahu

- 1 tomat

- 1 sl võid

- 1 loorberileht

- maitseks soola, suhkrut ning jahvatatud musta pipart

Valage seentele 2 klaasi vett, keetke, kuni seened on paisunud ning pehmed, nõrutage ning tükeldage. Hakkige sibul peeneks, praadige võis läbi, segage juurde jahu, ning kui kõik on hästi segatud, lisage hakitud seened. Nüüd valage peale seenepuljong, lisage tükeldatud tomat ja sool ning keetke tasasel tulel 10–15 minutit. Lisage suhkur, pipar ja loorber ning kuumutage veel 5–7 minutit.

Seeneborš

- 1–1,5 l lihapuljongit

- 300–350 g keedetud peeti

- 200–300 g kartuleid

- 200 g värskeid või 30 g kuivatatud seeni

- 1 keskmine mugulsibul

- 1/2 juursellerit

- 1 sl võid

- 1 sl tomatipüreed või -pastat

- 1 tl nisujahu

- 2–3 sl punast veiniäädikat

- maitseks soola, jahvatatud musta pipart ja peenestatud maitserohelist

Lõigake värsked seened peeneks ja praadige võis koos tomatipüree ning jämedalt riivitud selleriga läbi. Kuivatatud seeni keetke enne kahe klaasi veega, nõrutage ja lõigake tükkideks (seenekeeduvee võib lisada supile). Lõigake keedetud peet kuubikuteks, toores kartul kangideks. Pange kartul keevasse puljongisse ja keetke, kuni see on poolpehme. Kloppige väikeses koguses külmas puljongis, seenekeeduvees või lihtsalt vees lahti jahu ning segage supile juurde. Nüüd lisage kõik ülejäänud komponendid ja keetke veel 8–10 minutit. Võtke tulelt, puistake peale peenestatud maitseroheline ning serveerige, soovi korral võib lisada hapukoort.

Seenesupp praetud loomalihaga

- 1 l vett

- 600–700 g kartuleid

- 350–400 g loomafileed

- 200 g värskeid või 30 g kuivatatud seeni

- 2 hapukurki

- 1 sl võid

- 1 tl suhkrut

- maitseks soola, jahvatatud musta pipart ning peenestatud maitserohelist

Lõigake värsked seened peeneks ja praadige võis koos tomatipüree ning jämedalt riivitud selleriga. Kuivatatud seeni keetke kahe klaasi veega, nõrutage ja lõigake tükkideks (seenekeeduvee võib lisada supile). Lõigake loomafilee õhukesteks viiludeks ja praadige võis mõlemalt poolt kergelt läbi, asetage keedupotti, valage peale liiter vett ning keetke, kuni liha on poolpehme. Nüüd lisage kangideks lõigatud kartul, keetke veel 10 minutit, lisage kuubikuteks lõigatud hapukurk, seened, suhkur ning maitseained, keetke veel mõni minut ja võtke tulelt. Valmis supile puistake peale peenestatud maitserohelist ja soovi korral lisage ka hapukoort.

Hapukapsa-seenesupp kuivatatud seentest

- 1 l vett

- 500 g hapukapsast

- 100 g soolatud või 30 g kuivatatud seeni

- 200–250 g läbikasvanud sealiha

- 1 keskmine mugulsibul

- 1 sl peenestatud sibulapealseid või murulauku

- 1 sl võid

- 1 tl köömneid

- 1–2 tl suhkrut

- 6–8 tera musta pipart

- 1–2 lehte loorberit ja maitseks soola

Valage sealihale vesi peale, keetke, eemaldage vaht, lisage pipar, loorber ja keetke peaaegu pehmeks. Lisage peenemaks lõigatud hapukapsas, köömned ja keetke, kuni kõik on pehme. Lõigake soolatud seened peeneks ja praadige võis koos hakitud mugulsibulaga korralikult läbi. Kuivatatud seeni keetke kahes klaasis vees, nõrutage ja lõigake tükkideks (seenekeeduvee võib lisada supile). Lisage praetud seened valmis supile, keetke mõni minut ja vajadusel lisage soola. Võtke liha supist välja, lõigake õhukesteks viiludeks ning serveerige eraldi taldrikult (soovi korral pakkuge kõrvale ka kanget sinepit). Valmis supile puistake peale hakitud sibulapealseid ja soovi korral maitsestage hapukoorega.

Allikas: Targu talita arhiiv, Toivo Niiberg "Ka talvel tasub seenele minna"

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare