Siberi talv ähvardab aedniku ihualasti jätta
Tjah, talve on vaja, me oleme siin põhjas talvede saatel üles kasvanud ja päriselt nendest ilma jääda võtaks justkui mingi tüki ära. Eks ta selline harjumuse asi ole. Siiski tundub meie talv mulle ikka liiga koledama pikk. Olgu november-detsember nõndanimetatud kaamos, olgu jaanuar n-ö ehtne talv, aga kusagil veebruaris võiks koos päikese tagasi tulekuga ka kevadeks minna! Nagu näiteks Briti saartel. Seal on igasugu varastel sibullilledel mõtet, need õitsevad pikalt, rõõmustades kuude viisi silma ja hinge. Meil õitseb aga enamus neist millalgi aprillis ruttu-ruttu robinal läbi. Justkui püüdes tasa teha kaotatud aega. Ehk siis veebruari-märtsi, mil meil siberlik talv laiutab.
Ometi on nende Siberi poolt pärit kõrgrõhkkondade puhul üks väikene pluss: nad näitavad taas päikest, päevade viisi päikest. Samas on igihaljastele taimedele päike koos pakasega iseäranis ohtlik.
Jaanuari lõpupäevadel ärkasin oma manjaana-olekust, sest valus oli vaadata liignapist lumest haljendavaid tegelasi nagu tšiili araukaaria, juliana kukerpuu, iilekstamm jne. Tuli lumeiglud kuhjata. Kõrgemaks sirgunutele, nagu iileksitele ja loorberkirsipuudele, tuli hoolsasti pakasekangast püstkodasid mässida. See on ka kõik, mis ma teha saan. Kui talv ikka tahab, siis ei saa ma takistada tal aia kõige huvitavamate taimede hävitamist. Igaks juhuks valmistun mõttes halvimaks, sest tänavu pole kaitsvat lund ollagi, võrreldes kahe möödunud karmi talve lumeuputusega.
Jah, need päikeselised päevad. Ja need koledad selged ööd, mis üha külmenevad. 30. jaanuaril langes termomeeter siin Hiiu saare keskel -19ni. Kuid päeval kerkis -10ni. Hmh, ega äkki juba end pisut päikese käes laadida saa? Toppisin mitu-setu kihti riideid selga ja läksin küla päevapoolsesse serva kaema. Ikka sellele vanale heale muistsele rannavallile. Ja tõesti, hoolimata pilvekiuvinest, päike tõepoolest soojendas! Täitsa soe jah. Päevitamise hooaeg on käes!
P.S. Rõõm päikesest oli siiski pisut enneaegne. 2. veebruari päeval, hoolimata päikesest, -20 kraadi, lisaks tugevnev tuul. Säärast jubedust polnud kahel eelmiselgi talvel. Vaesel aednikul ei jää muud üle kui südame rahustuseks veel lumeiglusid kuhjata ja kõik oma linad ja kodinad puuvitstele tuulekülma leevenduseks ümber mässida. Aed sai lehvivaid tonte, mosleminaisi ja nunnasid täis. Jajah, kingsepp käib paljajalu ja aednik taimede nimel kasvõi ihualasti...