Sibulapealseid katab hallituskord

Juuli alguses märkasin sibulapealsetel kahvatuid laike. Kümmekond päeva hiljem olid pealsed tumehalli kirmega kaetud. Ja siis hakkasid kollakaks tõmbuma. Mis haigus neile kallale tuli, millest see alguse sai ja kas see rikub ka sibulad ära?

Vastab

VÄINO PALLUM

Neid sibulaid on tabanud sibula-ebajahukaste. Seda seenhaigust tekitab Peronspora destructor. Sibulapealsetele ilmuvad kahvatud laialivalguvad laigud ja niiskuse korral katab neid patogeeni õrn eoste kirme. Esialgu on see valkjashall, hiljem muutub hallikasvioletseks. Sibula välimised lehed kaarduvad allapoole ja lõtvuvad. Taime kasv kängub.

Hiljem kaasnevad ebajahukastega mitmed poolparasitaarsed seened – Stemphylium, Cladosporium jt. Need katavad pealseid tugeva mustjashalli hallituskorraga. Pealsed närbuvad.

Patogeen moodustab suve jooksul mitu koniidide (lülieoste) põlvkonda. Lülieosed levivad tuule ja veepiiskadega, kandudes haigestunud taimelt tervetele. Ebajahukaste arenguks on kõige soodsam kõrge õhuniiskus ja 10–15° piires püsiv temperatuur. Juunis ja juulis kujunevad sagedaste sadude või tugeva kaste läbi talle head elutingimused, eriti siis, kui sibulad kasvavad varjulises kohas või peenar on umbrohus.

Haigetelt pealsetelt tungib seeneniidistik noortesse sibulatesse. Nakatunud sibulad jäävad väiksemaks, nende soomused kortsuvad ning säilivus halveneb. Ebasobivas hoiukohas moodustub sibulatele hallituskirme, mis on äravahetamiseni sarnane hahkhallitusega.

Ebajahukaste kandub edasi peamiselt nakatunud istutusmaterjaliga. Kevadel 3–4 nädalat pärast mahapanekut tungib patogeen nakatanud sibulast pealsetesse. Soodsais ilmaoludes nakatuvad sibulad seetõttu juba juunis-juulis, just nagu tänavu näha. Kui aga pärast pealsete nakatumist valitsevad soojad ja kuivad ilmad, puudub neil eoskirme, on vaid kahvatukollased laigud.

Tõrjeks kõrvaldage esimesed haigustunnustega taimed ja pritsige sibulapealseid korduvalt põldosjateega. Tõhusam vahend on Aliette 80 WG, kuid pärast selle fungitsiidi kasutamist sibulapealseid toiduks ei tarvitata.

Kasvuperioodi lõpul koristage sibulad õigeaegselt, kui pealsed hakkavad kolletuma, ja kuivatage korralikult 40–43° juures (vastavalt sibula suurusele 8–24 tundi). Koristamisest tekkinud jäätmeid ärge viige komposti ega jätke peenrale, vaid matke sügavale maasse.

Istutuseks kasutage ainult terveid sibulaid. Kaks nädalat enne mahapanekut soojendage sibulaid, hoides neid esialgu 18–20° juures, seejärel 8–24 tundi (olenevalt suurusest) kuumemas kohas 40–45° juures. Enne mahapanekut puhtige sibulaid Previcur 607 SLi lahuses (30 ml/10 l). Vältige ka tuulevarjulist ja niisket kasvukohta ning liiga tihedat istutust.

Ärge unustage viljavahelduse tähtsust. Külvikorras ei tohi sibul olla enne 3–4 aastat. Sobivad eelkultuurid on kapsas, kurk ja kartul. Hoidke sibulamaa umbrohupuhas ja profülaktikaks kastke taimi nõgeseleotisega.