Sõnajalad on varjulises aias asendamatud
Sõnajalgtaimed on ürgse päritoluga. Nende hiilgeaeg oli 320 miljonit aastat tagasi, kui nad moodustasid enamiku Maa taimkattest. Tänapäevaks on suurem osa liikidest välja surnud, aga paljusid neid, mis on säilinud, saab edukalt kasvatada aias.
Sõnajalad on asendamatud ilutaimed varjuliste ja lausa pimedate aiasoppide haljastamiseks, kuid kahjuks on olnud nende valik meie aiaärides üsna kesine. Nii näebki meil aedades enamasti kasvamas metsa alt toodud kodumaiseid liike, paljud tahaksid nende kõrvale aga midagi põnevamat. Sõnajalahuviliste rõõmuks oleme neid põnevaid varjutaimi Enno talus juba mõnda aega paljundanud, praegu on sortimendis kokku umbes 60 liiki-sorti, mida saab meie kliimas edukalt kasvatada.
Sõnajalgu võib leida peaaegu igal pool maismaal, enim just troopilises niiskes kliimas. Ka parasvöötmes kasvab neist enamik niisketes ja varjulistes metsades, aga kuivemadki paigad pole päris ilma sõnajalgadeta.
Sõnajalgade aianduslikud kasutusvõimalused on laialdased. Soodsates tingimustes on nad väga pikaealised, neil pole kahjureid ega haigusi.
Väga varieeruv on kasvukõrgus. Näiteks kasvab varvas-adiantumi (Adiantum pedatum) sort ‘Imbricatum’ vaid 15–30 cm kõrguseks, samas võib kuningosmundal (Osmunda regalis) olla kõrgust kuni 2 meetrit. Hästi mitmekesine on ka eri liikide ja sortide lehe kuju ning värvus: Nipponi naistesõnajala (Athyrium niponicum) kahelisulgjad liitlehed on näiteks punaka ja hõbehalli mustriga, punaloor-sõnajala (Dryopteris erythrosora) noored lehed on aga hoopis helepunased.
Enne kui hakkate aeda sõnajalgu istutama, selgitage kindlasti välja nende tulevasel kasvupaigal oleva mulla omadused ning loomulikult ka iga liigi kasvunõuded. Üldiselt arvatakse, et sõnajalad vajavad haput pinnast, tahavad palju vett ja levivad väga intensiivselt, täites kiirelt suuri alasid. Päris nii see siiski pole.
Pinnase happesuse suhtes nõuded liigiti erinevad, leidub isegi selliseid sõnajalgu, kellele meeldib kasvada hoopis aluselisel mullal. Mulla happesust ehk pH taset saab aiapidaja määrata lakmuspaberiga: neutraalse mulla pH on 6,6–7,2; sellest madalam number näitab happelist, kõrgem leeliselist ehk aluselist mulda.
Liigiti on erinev ka kasvukoha niiskusrežiim. Sõnajalgu pole vaja väetada, vajalike toitainete saamiseks piisab neile aiamulla, turba ja lehekõdu segust.
Targu Talita järgnevates numbrites kirjeldan aiasõnajalgade liike juba põhjalikumalt. Huvilistel tasub tutvuda ka meie talu kodulehega http://ennotalu.pri.ee
TASUB TEADA
Happelist mulda vajavad:
- Tähk-roodjalg (Blechnum spicant).
- Kuningosmunda (Osmunda regalis).
- Kivi-imar (Polypodium vulgare).
- Kiviürt (Woodsia) jt.
Aluselist mulda vajavad:
- Keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium) ja tema sordid.
- Ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum).
- Karvik-astelsõnajalg (Polystichum setiferum) ja tema sordid jt.
Varjulisse ja kuiva kohta sobivad:
- Adiantumid (Adiantum): aleuudi (A. aleuticum), varvas- (A. pedatum), himaalaja (A. venustum) jt külmakindlad liigid.
- Keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium) ja tema sordid.
- Enamik Dryopterisi.
- Imarad (Polypodium).
- Astelsõnajalad (Polystichum).
Kivide vahele sobivad:
- Sirplehine kiviürt (Woodsia polystichoides).
- Himaalaja adiantum (Adiantum venustum).
Niiskesse kohta sobivad:
- Hariliku naistesõnajala (Athyrium filix-femina) sordid.
- Suga-sõnajalg (Dryopteris cristata).
- Pärljalg (Onoclea).
- Osmundad (Osmunda).
- Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) jt.
Mõõdukalt niiskesse paika sobivad:
- Roodjalad (Blechnum).
