Maikelluke (Convallaria majalis) on mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Lille kellukjad õied lõhnavad tugevalt. Maikelluke ja tema sordid on meilgi armastatud pinnakattetaimeks.

Vennasrahvas nimetas selle lille oma rahvuslilleks 1982. aastal. Valikus jäid kellukesele napilt alla rukilill ja härjasilm.

Taim on Soomes levinud üle kogu riigi, haruldaseks on ta jäänud aga Lapimaal.

See kaunitar on väga mürgine, eriti mürgised on marjad ja seemned. Viimaste tarbimisest saadud mürgistus võib lõppeda surmaga.

Rahvameditsiinis kasutati seda kunagi, koos inimese peenestatud pealuu või põdrasarvedega, langetõve rohuna.

Farmaatsiatööstus toodab maikellukesest südamerohtusid ning lõhnade tootmisel on hinnatud taime aroom.

Soomlased armastavad maikellukesi ja neid tuuakse ajatatud taimedena riigi lillepoodidesse kümnete tuhandete kaupa.

Soomlased on võrrelnud kellukese lehekuju lehma keelega, sellest tuleb kohalik nimetus -kielo


Arukask (Betula pendula) on tavaline lehtpuu nii Soomes kui ka meil.

Puu kasvab kuni 30. meetri kõrguseks. Eriti kaunid ja äratuntava ažuurse võrakujuga on üksi lagedal kasvanud arukased.

Kui soomlased valisid rahvuspuud, olid paljud pihlaka poolt, kaaluti ka mändi, kadakat ja kuuske. Võitjaks sai kask ehk koivu.

Soomes oli kaua levinud romantiline tava, et noormehed kosisid oma väljavalitu, kinkides talle enne tõelist sõrmust kasetohust sõrmuse.

Allikas: "Maailma ravustaimed", Maalehe Raamat