Tahenenud muld

Suured hanged, liigsest lumesulamisveest tekkinud lombid peenardes ja murukamaras soodustavad haudumist ja mädanemisprotsesse. Peenardesse kogunenud sulavesi külmub öösel ja kergitab lillesibulaid ja taimejuuri, sedasi luhtub lootus näha kevadisi lilleõisi. Võimalusel juhi liigne lumesulamisvesi väikeste kraavikestega eemale. Varakevadistelt sibullilledelt eemalda tasapisi talvekate.

Mullaharimisega on õige algust teha alles siis, kui muld on tahenenud. Maa kaevamisel ehk mullaharimisel on mitu ülesannet. Tõrjuda meile nii tülikaid umbrohtusid, pidurdada haiguste ja kahjurite levikut ning parandada mulla omadusi. Maapind peab olema üles sulanud, soe, vabanenud liigsest niiskusest. Et muld on elule ärganud, annavad tunnistust seal tegutsema asunud mikroobid (mullale tekib iseloomulik mulla lõhn), ringi sibavad mitmesugused putukad, vihmaussid. Murukamar hakkab kergelt rohekaks muutuma...

Millal mullaharimisega pihta hakata sõltub veidi ka maa kaldest (lõunapoolse kallakuga alad soojenevad kiiremini kui põhjapoolsed) ja mullatüübist. Kerged liivasegused mullad, mis on õhurikkamad ja vett läbilaskvamad soojenevad kiiremini. Nende muldade puhul saab mullaharimisega üsna varakult pihta hakata. Need mullad on kobedad ja kergesti haritavad. Raskemad liivsavi- ja savimullad nõuavad aga suuremat hoolt ja täpsust. Sellised alad sulavad ja soojenevad kauem. Harimise ajastatus on tähtis, liiga vara või hilja kaevama asudes saame mulla, mis ei pudene, on jämeda struktuuriga, paakas ja kõva.

Mulla küpsuse kindlaks tegemiseks võta peotäis mulda paljasse kätte. Harimiseks küps muld tundub peos mõnusalt soe, mureneb kenasti sõrmede vahel ja pihku surudes ei jää tükki ja nõruta veest. Üheks heaks indikaatoriks on ka umbrohuseemnete idanemine mullas. Kaevama asudes on maa sel juhul täis justkui valgeid peenikesi niidikesi.

Kaeva hargiga läbi

Juba kasutusel olnud maad kaeva hargiga, sedasi saab kobeda mulla, saad eemaldada mitmeaastaste väga tülikate umbrohtude juured-risoomid (orashein, põld-piimohakas, kassitapp, naat, paiseleht, põldmünt, võilill jms). Enamike idanenud üheaastasete umbrohtude pärast pole vaja muretseda, need hukkuvad juba kaevamise käigus. Uudismaa st. uue maa kasutusele võtmisel vajad muidugi labidat. Ära unusta maa kaevamisel ka selle parendamist. Lisa mulda kevadväetist (loomulikult vastavalt normile), komposti või sõnnikut.

Kaeva hargiga ka marjapõõsaste ja viljapuude ümbruseid. Sedasi kobestad ja õhustad põõsa-puu alust mulda. Vajadusel võid lisada ka värsket komposti või uut mulda. Korja kokku ka umbrohujuured. Pärast lume sulamist, mil maa veidi tahenenud saad raudrehaga laiali ajada mutimullahunnikud. Lillepeenardes tuleb kaevamise ja kobestamisega veidi oodata, kuna enamik varakevadisi sibullilli õitseb juba siis, kui aiaääred veel lumehunnikuid hoiavad. Ära saad korjata kuivanud varred ja lehed eelmisest aastast.

Kuna aastad on erinevad, siis jälgi ikka looduse kulgemist ja pea meeles, et kui mets rühib, peab ka aiapidaja rühkima - kui ikka pungad paisuvad ja hallikas metsatukk kerget rohekat jumet on saamas, on aeg labida haaramiseks käes.