Soovitusi naadi hävitamiseks peenralt ja murust
Harilik naat (Aegopodium podagraria) kuulub sarikaliste sugukonda. Temast on lahti üritanud saada vist küll kõik aiapidajad.
Naat eelistab kasvada kohtades, kus maa on üsna kobe, huumusrikas ja viljakas ning niiskepoolne. Loomulikult ajab ta visa ja jõulise taimena end igale poole ja kasvab jõudsalt. Ta kasvab hästi nii täispäikeses kui varjulises kohas, ei saa otsa, kui on põuane või on pikalt vihmane olnud. Lisaks meeldib varjulises ja niiskes naaditihnikuis redutada ka tigudel.
Oma olemuselt on ta ju ilus lopsakas taim, sinise taeva taustal on sarikaisse koondunud väikesed valged õied armsadki. Keskajal koheldi teda kui pühaduseürti, podagrahaiged (nagu ka ladina keelne nimi viitab) on temast leevendust leidnud, samuti reuma ja liigesepõletike käes vaevlejad.
Kevadeti on teda toiduks tarvitatud mitmete rahvuste juures. Teadis Eesti vanarahvaski rääkida, et kui naat nina mullast välja pistab, on näljahäda kadunud. Taiga-aladel on kohalikud teda suisa kapsa aseainena kasutanud. Väikestes talumajapidamistes on naati loomadele söögiks niidetud.
Vaatamata kiidulaulule pole ta koduaias sugugi nii kasulik. Üsna jõuliselt võtab ta võimust aia- ja seinaäärtes, marjapõõsastes, maasikamaal ja lillepeenrail, tungides sealt ka murusse. Jõudsalt kasvab ta ka hekkide all, tiigikaldail ja laokile jäetud kompostihunnikuis.
Kõige lihtsam on teda tõrjuda kasutades keemilist umbrohutõrjevahendit Roundup. Roundupi vastava lahusega (täpse kasutusjuhendi leiab pakendilt) pritsitakse naadilehti tuulevaikse ilmaga ja kaks korda suve jooksul. Jälgida ohutusnõudeid ja lahuse mittesattumist teistele kultuuridele.
Alati ei saa ega tahagi koduaias keemiat kasutada. Siis tuleb rakendada muid võtteid.
* Võimalikult palju hävitada füüsiliselt (ja korduvalt suve jooksul) naadi rohelist maapealset osa – olgu selleks niitmine (murutraktori, muruniiduki, trimmeriga) või käsitsi väljakitkumine. Et naat seemnetega ei saaks levida, tuleks esimene niitmine teha veel enne, kui taim õitsema hakkab, võimalusel juba varakevadel. Sellist hävitustööd teha regulaarselt ning ajapikku naadi juurestik saab kurnatud ja nõrgeneb ning naat taandub.
* Kuigi naadijuured ei asu väga sügaval mullas (peamiselt vaid kuni 15cm sügavusel), on neid seal palju. Seepärast kaevata maad pigem hargiga kui labidaga. Viimasega kaevates saavad juured liigselt tükeldatud ja paljundatud. Maa kaevamisel ja harimisel koguda kokku võimalikult palju naadijuuri.
* Uusi puid, põõsaid ja püsilillepuhmaid istutades tuleks veenduda, et istutatava materjali juurestikus poleks lisaks tülikaid naadijuuri.