Sõstrarooste maalib marjad kirjuks
“Punased sõstrad on roostet täis ja haigus on jõudnud ka musta sõstra peale,” ütles Linda Mendel Raplamaalt Vigala vallast. Naine rääkis, et sõstraroostet on täis terve küla aiad. Tänavusest haiguspuhangust on kõnelnud ka tema tuttavad Harjumaalt Keila ja Laitse kandist.
Sõstrarooste on jutuks olnud ka Läänemaal Matsalu küla blogis, kus peale selle seenhaiguse märgitakse ka sõstarde kahjustajat kublatäid.
Rooste tekitab lehtedele ja marjadele oranžikad kublad, mida nimetatakse roostepadjanditeks. Nakatunud marjadest enam asja ei saa.
“Meilegi on helistatud sõstrarooste pärast. Võib tõesti nii olla, et tänavu on piirkondlikke puhanguid rohkem,” ütles maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse taimekaitsja, teadur Kersti Kahu. “Paanikaks ei ole aga põhjust. Või õieti on paanikaga hiljaks jäädud. Sõstar hakkab juba ilmet võtma.”
Polli kandis ja Lõuna-Eestis laiemalt rooste sõstraid õnneks ei kimbuta. “Seda aga, et marjaaias on tänavu näha igat sorti putukaid, oleme ka meie märganud,” märkis Kahu. “Pahklesta on küll vähem kui tavaliselt, aga see-eest on rohkem neid, keda tavaliselt liikumas ei ole.”
Sõstraroostet saab tõrjuda keemilise vahendiga Topas, kuid tõrjet tuleb teha siis, kui marjaaeg möödas. Teine tõrjeaeg on enne sõstarde
õitsemist.
“Levikut õnnestub võib-olla pidurdada naturaalsete ainetega pritsides,” nentis Kahu, soovitades söögisooda lahust (1 triiki teelusikatäis 1 liitri vee kohta), millega tuleks marjapõõsast pritsida nii, et see tilgub. Pritsimist peaks nelja-viie päeva pärast kordama. Teistest naturaalsetest vahenditest mainis Kahu lillaterasid ehk kaaliumpermanganaati.
