800 g aktiniidia marju katab täiskasvanud inimese aastase C–vitamiini puudujäägi, eeldades et marjad säilitatakse sügavkülmas. 100 g südaja aktiniidia marju sisaldab 1000–1500 mg% C-vitamiini. Sellest lähtuvalt suudab aktiniidiaga võistelda ainult kibuvits ja toores kreeka pähkel.

Viljades on suhkruid 4,4–13%, orgaanilisi happeid 1,1–2%, pektiini 0,95, värv- ja parkaineid 0,6%. Aktiniidia sisaldab veel karotiini (0,3 mg%), B1- ja B2-vitamiini, P-aktiivseid aineid ning mineraalainetest piisavalt kaaliumi (130–210 mg%), fosfori (36–40 mg%), magneesiumi ja rauda. Mikroelementidest on aktiniidias enim tsinki.

Südajas aktiniidia on väga hea immuunsüsteemi tugevdaja, vererõhu alandaja-reguleerija ja südametegevuse ravija, seedetegevuse parandaja.

Aktiniidia viljad on silinderja kujuga marjad. Pealt katab neid kest, sees leidub arvukalt (tavaliselt rohkem kui sadakond) pisikest seemet. Vilju ehib välispinnalt pikitriibutatud muster.

Marjade suurus sõltub nii konkreetsest sordist kui ka kasvutingimustest, kuid enamasti jääb see näit vahemikku 2–3 g. Tõelisteks hiiglasteks saab südajal aktiniidial lugeda 4–5 g raskuseid vilju.

Südajal aktiniidial valmivad viljad järk-järgult. Valminud viljade tunnused on mõnevõrra pehmenenud ja õhenenud viljakest, heledam toon ning aromaatne lõhn ja meeldiv maitse.

Aktiniidia kasvab hästi nõrgalt happelisel või neutraalsel mullal, väga pinnalähedase juurestiku tõttu ei talu kergeid liivaseid aga ka sademetevett mitte läbilaskvaid kasvukohti.

Valdav osa südaja aktiniidia taimedest on sellised, et isas- ja emas-õied asuvad eri taimedel. Rikkaliku marjasaagi peale mõeldes peaks aias kasvama mõlema soopoole esindajaid.