Varasügisel võib istutada ka potitaimi, hiljem sügisel on õige aeg istutada paljasjuurseid taimi.

Potitaim jätkab kasvamist talvepuhkuseni välja. Lumekate, lehekiht või peenardele asetatud talvekatted takistavad maa jäätumist ning taimed jätkavad juurdumist veel pikka aega. Lühenevad päevad ja jahenevad ilmad sunnivad taimed lõpuks siiski talveunele.

Talvitumise eel istutatud taimede kasvu on märgata alles kevadel. Sügisel istutatud taimed hakkavad kevadel istutatutest kiiremini kasvama, kuna kasv algab kohe maa sulades ja temperatuuri tõustes.

Taimed tuleb istutada õigesse kasvukohta

Nii sügisel kui kevadel istutatud taimedele meeldib looduslik kasvukeskkond: varjutaimed tuleks istutada varjulisse ja valgust nõudvad taimed päikesepaistelisse kohta. Niiskust nõudvad taimed kasvavad lopsakamalt veekogu ääres, kuivust taluvad taimed peavad vastu ka õhukeses pinnases.

Kui teid huvitab eelkõige aia kerge hooldamine, siis oleks mõistlik istutada aeda ilmastikukindlaid taimi. Enne taime hankimist tuleks järele uurida, kui kaugel põhjas ta looduslikult kasvab. Samas võimaldavad soodne kasvukoht ja talvine kinnikatmine ka soojema kliima taimedel põhja pool kasvada.

Ettevalmistused peavad olema põhjalikud

Puudele tuleb kaevata 70­-100 sentimeetrised istutusaugud, põõsastele piisab 50-­70 sentimeetrist ja püsitaimedele 30­-50 sentimeetrist. Kuigi taimi ei uputata sügavale, on mulla kobestamine ja maaparandus olulised.

Kõige praktilisem on valmistada mitmele taimele ette ühine istutuspiirkond ning kohandada see ette neile liikidele sobivaks. Suured taimerühmad on ilusamad ja neid on kergem hooldada kui üksikuid siin-seal olevaid taimi. Savipinnasesse võib teha laiemad peenrad, mille põhja võib vajadusel dreenida.

Taimed kuivavad kiiresti, seega tuleks neid kasta nii kaupluses kui kodus. Taimed toimetatakse koju autos või kinni kaetuna ning asetatakse varjulisse kohta istutamist ootama. Taimi kastetakse ohtra veega juba istutamisele eelneval päeval, kuna kuiv mätas ei niisku kergesti.

Puudel ja põõstatel peab olema piisav kasvupind

Puise tüvega taimed istutatakse potitaimedena või hiljem sügisel paljasjuursetena. Tavaliselt kaitstakse juuri niiske turbaga, mis püsib juure ümber võrgu ja plastikaatkoti abil. Puid ja põõsaid müüakse kas potitaimedena või koos mullakamakaga.

Istutamismaa valmistatakse ette väetise ning lubjatud mullaga. Istutusmulda ei vahetata täiesti uue vastu, kasvupinnase mulda segatakse väetisemullaga. Taim juurdub paremini, kui istutuspinnase muld ei erine liiga palju ümbritseva keskkonna mullast.

Maaparanduse järel asetatakse istutusauku labidaga pehmet mulda ning taim sobitatakse paigale. Ideaalne on istutada taim niisama sügavale kui potis.

Enne istutamist eemaldatakse plastmassist potid ja kotid ning kontrollitakse juurestiku seisundit. Kui potitaim on kasvanud läbi poti või juured on tihedalt üksteise küljes, võetakse nad ettevaatlikult lahti.

Mullakamakaga taimede ümbert eemaldatakse kott, aga riie jäetakse paigale. Mullakamarat ei peaks lõhkuma, kuid selle ettevaatlik avamine ei tule taimele kahjuks.

Kastmine on kergem, kui täita istutusauk alguses osaliselt ning valada vett ettevaatlikult taime ümber. Kastmine on vajalik ka sügisel istutatud taimedele. Vett peab olema vähemalt paar suurt kannu taime kohta. Kui vesi on mulda imbunud, täidetakse ülejäänud auk ning maapind vajutatakse tasaseks.