Selliselt hoiule pandud aiavilju saab kiiremini ja ka jaokaupa küpseks, kui neid päikesepoolsele aknalauale ritta laduda. Samuti aitab viljadel kiiremini küpseda see, kui panna köögiviljakasti juba pisut täpiliseks küpsenud banaanikoori – viimased eritavad aineid, mis aitavad teistel saadustel kiiremini valmida. Aga ka ilma banaanikooreta küpsevad köögiviljad sealsamas kastis pimedas kohas seistes ning nüüdseks on nad kindlasti juba sordile iseloomuliku värvi saavutanud.

Juba on aeg sibulakasti kiigata

Säilitussibulad ja küüslaugud, mis on kuivatatud ja hoiule pandud, vajaksid juba kindlasti esimest sorteerimist. Olenemata sellest, kui hoolikalt on neid säilitamiseks ette valmistatud või kui head on selleks tingimused, esineb kadusid ikkagi.

Kõik hallitanud ja juba pehmed sibulad ning küüslaugud tuleb viivitamatult ära visata, kusjuures hea on teada, et neid pole kasulik kompostihunnikusse viia. Nõnda kipuvad haigusetekitajad komposti sees tee põllule tagasi leidma. Parem on need äraantava prügiga saata prügimäele või võimalusel põletada.

Sibulate mädanemist põhjustab sibula-hahkhallitus, mida tekitab seen Botryotinia allii. Haigusetekitaja püsib mullas seenemügaratena aastaid. Koristamise ajal võib visuaalselt olla tegu täiesti tervete sibulatega, haigustunnused ilmnevad alles kuu või paar hiljem. Nii hallitus kui ka mädanik tekivad välimistele koorekihtidele või sibulate kaelaossa. Õigel hetkel avastades saab sellised sibulad veel korralikult koorida ning pesta ja kahjustamata osa hoidistes ära kasutada.

Kõrvits sobib pea kõikjale

Sügisel suure innuga tuppa toodud kõrvitsad mõjuvad kappide otsas ja toanurkades murettekitavalt. Need on tavaliselt kas liiga väikesed või liiga suured, et nendega midagi sobivat ette võtta. Kindlasti on juba mitu korda tekkinud plaan teha ahjukõrvitsaid või püreesuppi, kuid mida ette võtta ülejäägiga? Eriti arvestades, et juba katki lõigatud kõrvits ei pruugi ka külmikus üle nädala säilida.

Tasub meeles pidada, et kuumtöödeldud kõrvits on hea mahuaine väga paljudes toitudes. Ta seob hästi maitset, jäädes ise tagasihoidlikuks, kuid samas lisades toidule oluliselt tervislikkust. Nii võib ootamatult üle jäänud kõrvitsat kasutada just nii palju, kui fantaasia lubab. Samuti tasub õrnalt keedetud kõrvitsapüreed külmutada ning sobival ajal tarvitada.

Tuline hoidis käepärasest materjalist

Hea nipp on kõigist kõnealustest köögiviljadest keeta üks särtsakas kaste, mis passib hästi pasta peale või liharoa kõrvale.

  • 1 kg sibulat
  • 1 kg kõrvitsat
  • 2 kg tomatit
  • 0,5 kg paprikat (soovi korral)
  • 50 g peterselli
  • 10 keskmist küüslauguküünt
  • 1 tšillipaprika koos seemnetega
  • 2,5 sl meresoola
  • 10 sl suhkrut
  • ½ tl jahvatatud kaneeli
  • ½ tl purustatud musta pipart
  • 2 sl 30% söögiäädikat või paari sidruni pressitud mahl

Peske, koorige ning ning tükeldage kõik aiasaadused suupärasteks kuubikuteks. Sibul ja küüslauk hakkige tublisti peenemaks.

Hea on teada, et tomateid viimasena tükeldades saavad käed kenasti puhtaks, sest nende happeline mahl puhastab sibulate koorimisest ja lõikamisest tekkinud ebameeldiva lõhna ja mahlaplekid kohe.

Kuumutage tomateid sobiva suurusega potis, kuni mahl hakkab eralduma, lisage sibul ja hakitud tšillipaprika ning soovi korral ka maguspaprika. Kui segu on korralikult keema hakanud, lisage kõrvits ning laske keeda umbes 20 minutit. Viimasena lisage maitseained, äädikas, küüslauk ja hakitud petersell. Hoidis on valmis, kui kõrvits hakkab iseenesest märgatavalt murenema. Purustage kogu segu sauseguriga ning laske uuesti umbes viieks minutiks keema tõusta. Vajadusel maitsestage enda soovi järgi tugevamalt.

Sulgege saadud hoidis võimalikult tulisena sobiva suurusega purkidesse ja säilitage kuivas, pimedas ning jahedas kohas.