Sügisel pakub aias rõõmu õuevaas

Lilleanumas peavad sügisel vastu vaid sellised taimed, kes taluvad niiskust, vähest valgust, väiksemaid külmakraade ja temperatuurikõikumisi.

Mõne nädala pärast on puud ja põõsad langetanud oma kireva leherüü ning õuele jäävad silma rõõmustama vaid värvikad sügisvaasid. Kui anumasse valitud taimede eest õigesti hoolitseda, võib värve jätkuda jõuludeni ning pehme talve korral kauemgi. Poti põhja pange drenaažiks korralik kiht kergkruusa ning võimalusel paigutage aiavaas sellisesse kohta, kus vihm otse peale ei saja.

Kuidas kasta

- Seni kuni väljas on päeval plusskraadid ja muld pole anumas külmunud, kontrollige aeg-ajalt, kas see on piisavalt niiske. Läbi tiheda taimevaiba ei pruugi vihmapiisad mullani jõuda, taimed jäävad janusse ja kuivavad.

- Sügisel võib taimed kergesti aga ka üle kasta, kuna ilm on jahe ja potis olev muld püsib hulga kauem niiske kui suvel.

Kui läheb külmaks

- Kui on oodata miinuskraadidega ööd, katke taimed katteloori või pakasekangaga.

- Suurema külma puhul mähkige ka ümber nõu pakasekangas vmm, mis sooja hoiab.

- Nutikas on juba enne istutamist, kui täidate nõu mullaga, vooderdada seinad vahtplasti või kivivillaga. Hästi hoiab sooja ka u 5 cm paksune kiht vermikuliiti.

Punase kanarbiku panevad särama temaga vaheldumisi istutatud helehallid padipõõsad (Leucophyta brownii). Padipõõsas sureb miinuskraadide saabudes, kuid tema kena värv ja põnev vorm säilivad kevadeni.

Kogukasse aiavaasi mahtus ka väike tihe kuuseke. Seni kuni puu on veel väike, saab teda järgmistelgi aastatel anumas kasutada, hiljem istutage ta aeda. Kuna harilik kuusk on täiesti külmakindel, sobib ta hästi anumasse, mis jääb ka talveks välja.

Väga vastupidav ja talvekindel on aiavaasis ka kääbus-mägimänd (Pinus mugo var. pumilio), mille tumeroheline võra on heaks taustaks värvikatele kanarbikele, eerikatele, alpikannidele jt. Sügisvaasis on tore kasutada veel hariliku elupuu kääbusjaid keravorme nagu näiteks ‘Danica’ ja ‘Tiny Tim’.

Suurde anumasse torgake ka pika jalaga küünlalaternaid, kus pikkadel pimedatel sügisõhtutel ja advendiajal põletada küünlaid.

Teravatipulise talihali (Gaultheria mucronata) puhmad on mattunud isuäratavate rosoade marjade alla, süüa need siiski ei kõlba. Heledate padipõõsaste vahel lillatavad ilukapsad, üle anuma serva langevad hariliku luuderohu sabad.

Talihali elab üle paar külmakraadi, aga kui kraadiklaas langeb lühiajaliselt juba alla 5 miinuse, visake anumale peale paar kihti pakaseloori. Muidu näpistab külm talihali ilusad värvikad marjad pruuniks ning närtsitab ka ilukapsa.