Punase tamme lehed on teravate hõlmadega, meenutades natuke vahtra omi. Leherood on tumepunased, ka lehe servades aimub natuke punast. Kaunis on punase tamme sügisvärvus, mis eri puudel varieerub kuldkollasest sügavpunaseni.

Punast tamme kasvab Eestis üsna palju, sest omal ajal paljundati seda mitme metsamajandi puukoolides. Näiteks Kuuste metskonnas müüdi seda liiki 1960ndate lõpul igal aastal paarkümmend tükki.

Ilus rühm suuri vanu puid kasvab Tartus Raadi pargis. Nad on umbes 80a. Mõni aasta tagasi istutati kena punase tamme puiestee Rakvere kesklinna. Puud on juba nõnda suured, et sügiseti võib nende alt tõrusid korjata. Punase tamme tõrud valmivad kaks aastat.

Punase tamme värvid

Väga kena on punase tamme kollaselehine sort ‘Aurea’, mille lehed on helekollased kogu suve. Ta on pisut aeglase- ja nõrgemakasvulisem kui liik ise, sirgudes kümne aastaga 4–5 m kõrguseks. Aga kuna kõik tammed taluvad hästi pügamist, võib ilusa sordi rahumeeli ka väiksemasse aeda istutada.

Kreemikate ja kollaste laikudega on sordi ‘Vana’ lehed. Kõige pilkupüüdvam punase tamme sort on valgekirjude lehtedega ‘Regency’, mis on praegu veel tõeline haruldus.

Teisi tammeliike

Suureviljaline tamm (Q. macrocarpa) meenutab suuresti meie harilikku tamme, ainult tema lehed tunduvad nahkjamad ning läikivamad. Liik on pärit Põhja-Ameerikast, meil külmakindel, kuid vähe levinud.

Omapärane on amuuri ehk mongoolia tamm (Q. mongolica). Puul on ilusad teravahambulise servaga lehed, midagi meie hariliku tamme ja punase tamme vahepealset. Kuigi pärit Kaug-Ida ja Põhja-Hiina karmidest mägedest, ei ole amuuri tamm Eestis päris külmakindel. Meil sisemaal jõuab ta kasvada väheldaseks põõsaspuuks, siis külmub aga mõnel isegi mitte väga karmil talvel tugevasti. Nagu teisedki tammed, nii taastub ka see liik kiiresti kännuvõsust.

Kokku võib Eestis kohata 7–8 liiki tammesid, enamik neist kasvab muidugi botaanikaaedades ja paremates erakogudes.