Sulaveed muudavad aiapidaja valvsaks. Mida siis jälgida?


Lumikellukesed
LumikellukesedFoto: Ago Tammik

Kuskil lume all oli loodus, mis nüüd tasapisi taas nähtavale tuleb. Tavaliselt koguneb liigvesi märkamatult madalatesse kohtadesse. Oluline on jälgida neid kohti, kus vesi ka ilma selginedes veel paar päeva seisab.

Sellistesse kohtadesse ei saa istutada parasniisket või kuivemat pinnast vajavaid taimi ja kui seal keegi juba kasvab, tuleks mõelda kohe, kuidas ta kevadel sealt mõne kuivema koha peale teisaldada. Kui olukord tundub eriti hull, saab antud kohad ära märkida, ning planeerida suvel teostatavaid maaparandustöid.

Õiged kalded

Vett aitavad soovitud kohtadesse juhtida lisaks pinnavormide muutmisele ja kuivenduskraavidele näiteks ka korralikult ehitatud ning õige kaldega teerajad, mille aluseks on korralik liiva või kruusapõhi. Tapio Vares on arutlenud (viimaks taas aias teed juues), et ei tea, kas pöökidealused tasub vabaks rookida, et kiirendada lumekuppude õitselepuhkemist.

Ta sõnab, et varaste sibullillede nautlemise seisukohast on lumine märts halb. Sest alles aprillis lume sulades õitsevad nad juba hästi soojas päikesepaistes väga kähku läbi. Ning kui siis veel nädalakeseks juhtub ta kodunt ära minema, võib aia esimesest suurest õitepeost sootuks ilma jääda. Nii nagu ta mullu aprillis peaaegu ei näinudki pikalt oodatud krookusevälja täisõitsemist.

Taimed veeloigus

Seotud lood:

"Seni tuleb valvas olla ja nii kui igihaljad taimed välja sulavad, neile kuuseoksi peale visata. Talv tuli ootamatult – jäi see kõik tegemata. Ja ega üldiselt liiga vara kuuseokste ja varjukangastega katta hea olegi. Ikka alates veebruarist või nii. Kuid tänavu pole esialgu katta suurt midagi (välja arvata lumest välja küünitavad noorte krüptomeeriate, ebaküpresside vms ladvad). Aga kõik lavendlid, salveid ja mägi-piparrohud, rääkimata tüümianist ning santoliinist tukuvad esialgu mõnusasti hangede varjus. Kui lumi lõplikult sulama hakkab – ei tea kuidas nad tulevast uputust taluvad? Päris veeloiku jäädes kipub lavendel küll otsi andma. Võib-olla peaks lund pealt vähemaks rookima?"

Veel sõnab ta, selleks on aed aga liiga suur ja lund liiga massiliselt palju. Las esialgu kulgeb kõik omasoodu. "Hea vähemalt, et vahepeal sekka sula üle käis ja meelde tuletas, et me ei ela Uuralite taga, vaid endiselt Atlandi ookeani lähistel," märgib ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare