Sulnis toalill ämblikliilia

Imeilusate õitega ja hästi lõhnavad ämblikliiliad on iga lillesõbra silmarõõm. Sellest, kuidas neid taimi hooldada, et rõõmu kauaks jätkuks, räägime kohe lähemalt.

Ameerika mandrilt pärit ämblikliiliad (Hymenocallis) kuuluvad amarülliliste sugukonda nagu nartsissidki. Nime on nad saanud tänu lõhnavatele õitele. Igal õiel on kuus kitsast kroonlehte, mille keskel on tolmukaaluseid ühendavast membraanist trompet. Oma kroonlehtede ning tuules värelevate tolmukatega meenutavad õied pikkade peente jalgadega ämblikke.

Looduses on ämblikliiliad levinud nii rohumaadel kui kivistel aladel mäestikes, seetõttu on perekonnas nii heitlehiseid kui igihaljaid taimi. Eestis on põhiliselt levinud kaks liiki.

Kaunis ämblikliilia (H. speciosa) pärineb Lääne-India saartelt, seetõttu ei vaja taim täielikku kuivaperioodi.

Kodus otsige talle valge, kuid mitte otsese päikese käes olev kasvukoht. Aastaringselt helerohelisi nõtkeid lehti kandva taime kasvuperiood on kevadest sügiseni. Siis kastke teda regulaarselt ning väetage kord paari nädala tagant. Taim võib õitseda varakevadel ja teist korda suve lõpus või sügise alguses. Alates sügise teisest poolest vähendage kastmist, kuid ärge täielikult lõpetage. Muld hoidke niiskena talv läbi.

Ämblikliilia istutage ümber kevadel, vajadusel eraldage tütarsibulad. Sibulad pange mulda vaid poolenisti. Lihakad juured on lõhkumise suhtes väga tundlikud, seetõttu on parem taime aastaid mitte puutuda.

Nartsissiõieline ämblikliilia (H. narcissiflora) pärineb Boliivia Andidest ning vajab talvel täielikult kuiva ja jahedat puhkeperioodi. Kasvuperioodil hooldage teda samuti nagu kaunist ämblik-liiliat, kuid sügisel septembri lõpus ja oktoobris vähendage kastmist ning laske taimel puhkama minna. Puhkeperioodil hoidke teda koos potiga mõnes jahedamas toanurgas, ent kindlasti mitte kohas, kus temperatuur võib miinustesse langeda. Uuesti hakake kastma märtsis-aprillis, esialgu tehke seda küllalt ettevaatlikult.

Nartsissiõieline ämblikliilia soovitatakse Kesk- ja Lääne-Euroopas suveks välja istutada. Meie tingimustes sellel siiski erilist mõtet pole, kuna Eesti suved on lühikesed ning taim ei pruugi jõuda oma kasvuperioodi lõpetada. Kui siiski soovite katsetada, käituge ämblikliiliaga nagu gladiooli või daaliaga. Istutage taim õue pärast öökülma ohu möödumist ning kaevake välja enne esimesi hallasid.