Suvelõpu kaunid õied ja maitsvad viljad
Floks sobib maakoju ja moodsa linnakodu aeda. Hea tahtmise olemasolul saab flokse kasvatada ka rõdul potis, isegi piisava suurusega rõdukastis. Uhked on floksid suures anumas terrassil.
Taime teaduslik nimetus Phlox tuleneb kreeka keelest ja tähendab tõlkes leeki. See tuleneb säravast ja leegitsevast õievärvist. Floksi teine tuntud nimetus eesti keeles ongi leeklill.
Floksid kuuluvad siniladvaliste (Polemoniaceae) sugukonda. Floksi perekonda kuulub 69 liiki ühe- ja mitmeaastaseid rohttaimi ja kääbuspõõsaid, kelle kodumaa on Põhja-Ameerikas. Vaid üks floksiliik – siberi floks – kasvab looduslikult väljaspool Ameerikat.
Euroopas on flokse sajandeid kasvatatud ja tänapäeval tuntakse tuhandeid sorte. Kõige populaarsemad on Põhja-Ameerika idaosast pärit aedfloksid ja kevadised kiviktaimla õitsejad padjandfloksid ehk nõeljalehised floksid. Lillede keeles tähendab floks leppimist ja nõusolekut.
Pärast kodust tüli tuleks lepituse märgiks minna ühist meelt otsima õitsva floksikimbuga!
Liike ja sorte oskuslikult valides saame õitsva floksipeenra maist oktoobrini.
Kuidas vältida jahukastet
Floksidele sobib aias kõige paremini poolvarjuline kasvukoht. Ärge istutage neid maja tulise ja kuumava lõunaseina äärde, kus näiteks aed-iirised end aga suurepäraselt tunnevad.
Floksid on kõige õnnelikumad seal, kus neile paistab hommiku- ja õhtupäike.
Nad võivad kasvada ka täispäikeses keset aeda, kuid siis peab neid põuaga kastma.
Jahukaste vältimiseks istutage taimed tuultele avatud kohta, kastke neid põuaga ja esimeste haigustunnuste ilmumisel alustage tõrjega.
Keemilist tõrjet kasutage viimases hädas. Positiivseid tulemusi annab ka hommikuse kastega puutuha raputamine lehtedele, kuid seda peab tegema kohe esimesi haigustunnuseid märgates.
Hästi mõjub floksi haiguskindlusele kõrgem agrofoon, eriti hästi meeldib floksile hästikõdunenud hobusesõnnikuga väetamine.
Mineraalväetistega väetades valige väiksema lämmastikusisalduse ning kõrgema kaaliumi- ja fosforisisaldusega täisväetisi. Mugav on raputada granuleeritud väetist enne vihma või vihma ajal taimede vahele.
Juba haigestunud taime lehed korjake ära ja hävitage, komposteerides haigustekitajad ei hävine.
Aedfloksi (P. paniculata) suure sordivaliku seast eelistage jahukastekindlamaid uuemaid sorte nagu näiteks ‘Katherine’, ‘David’, ‘Junior Dance’, ‘Lilac Flame’, ‘Miss Jessica’, ‘Miss Jill’ ja teised missid.
Jahukastekindlamad on ka kõik laigulise floksi (P. maculata) sordid: ‘Natasha’, ‘Alpha’, ‘Omega’ jt.
Kaunid väänikud
Elulõngad (Clematis) on heitlehised või troopikas ka igihaljad mitmeaastased rohttaimed, kääbuspõõsad või liaanid tulikaliste sugukonnas. Elulõnga perekonnas on 323 liiki.
Elulõnga lehed on enamasti vastakud liitlehed. Õied on valged, kollased, sinised või violetsed, harvem roosad. Õies on 4–8 tupplehte ja arvukalt tolmukaid, kroonlehed puuduvad. Vili on pähklike.
Elulõngad kasvavad looduslikult Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Madagaskaril, troopilises Ameerikas jm. Elulõngad on populaarsed taimed vertikaalhaljastuses, kaunistades majaseinu, piirdeid jne.
Maailmas on elulõnga sorte aretatud rohkem kui 5000, neist 150 on aretanud Aili ja Uno Kivistik Roogoja talus Harjumaal.
Elulõnga perekonna nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast klema, mis tähendab tõlkes ronitaime. Elulõnga kutsutakse rahvapäraselt rändaja rõõmuks, neitsi buduaariks ja vanamehe habemeks.
Rahvameditsiinis on elulõngu kasutatud tänu rahustavale, palavikku alandavale ja spasme lõõgastavale toimele. Elulõngu on kasutatud ka valuvaigistava toime tõttu migreeni- ning liigesevalu leevendamiseks.
Kuna elulõngad on mürgised, võib neid ravimina tarvitada vaid arsti ettekirjutusel. Taimemahla kokkupuude nahaga võib tekitada punetust ning sügelust ja nahk võib tursuda. Taime kuivatamisel ja keetmisel mürgised ühendid lagunevad.
Põhjamaa viinamarjad
Näitusel on hea võimalus tutvuda meil kasvatatud erinevate viinamarjasortidega. Saab ka asjatundlikku nõu. Võimalik on osta elulõngade ja viinamarjade istikuid. Laupäeval ja pühapäeval müüb Nõrga talu flokside ja teiste püsikute istikuid.
Näitusel eksponeeritud elulõngad ja viinamarjad pärinevad Roogoja talust ning floksid Tallinna Botaanikaaia kollektsioonist.
