Suveõhtud teeb mõnusaks korralik väliköök
Väliköögi suurus ning funktsionaalsus sõltub paljuski aiaomaniku elustiilist, aga sellegipoolest peaks seda eelkõige olema mõnus ja mugav kasutada.
Võib rahulduda väga lihtsa ehitisega, kus küttekoldeks on ainult kamin või suitsuahi. Samas võib lisada ka puuküttega pliidi ning koha gaasigrillile. Tihtipeale ehitatakse juurde ka terrass ja peale katus. Viimane kaitseb nii inimesi kui ka kaminat-ahju-pliiti. „Tulekoldega suvise istumisnurga ehitamisel peab kohe alguses hästi läbi mõtlema millised on soovid kasvõi näiteks küttekolletele. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata pere vajadustele ning sellel, kui palju käib külalisi,“ soovitab K-rauta üldehituse tootejuht Taavo Tiits.
Õueköögi asukoht
Tavapäraselt asub väliköök krundi tagumises küljes, kuid asukoha valikul saavad määravaks kindlasti ka ilmakaared, naabrite kruntide paigutus ning ehitusseadus. Kuna õueköök kuulub ehitiste kategooriasse, siis on enne tõsisemat planeerimist vaja seadustes orienteeruda. „Kui köögi ja katusega istumisnurga ehitusalune pindala on alla 20 m2, ei ole ehituseks luba vaja ning piisab sellest, kui teavitada kohalikku omavalitsust. Kui väliköök on aga vähemalt 20-60 m2, on vaja kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Kindlasti tasuks võtta ka naabrite kirjalik nõusolek, kui kamin või õueköök on leidmas oma asukoha krundipiiri läheduses,“ valgustab Taavo Tiits.
Kui plaanid on paigas, mõtted paberile pandud ning kohalik omavalitsus ning naabrid on uue rajatise suhtes positiivselt meelestatud, tuleb asuda ehitama. Siiski tasub meeles pidada, et korraliku väliköögi ehitus on aeganõudev, sest see koosneb väikesemahulistest, kuid paljudest (eri)töödest nagu näiteks vundamendi valamine, müüriladumine, sepa- ja pottsepatööd katuse ehitamine ja terrassi rajamine.
Küttekolded, müüritis ja põrand
K-rauta üldehituse tootejuhi Taavo Tiitsi sõnul on kaminanurga ehitamisel esimeseks tööks vundamendi valamine, mis peab olema sama korralik, kui majal – sügav ehk allapoole külmumispiiri ning tugev. Otse maapinnale ehitatud kamina kergitab külm suure tõenäosusega esimese talvega puruks. „Kindlasti tasuks pottsepaga nõu pidada ka näiteks ahjutelliste/-kivide vastupidavusele välitingimustes – niiskusele ja temperatuuride kõikumisele. Samuti tuleb arvestada, et külm kergitab ning vastavalt sellele tuleb omavahel kokku laduda ahi-kolle-suitsukapp,“ lisas Tiits.
Kamina ja müüritise ehitamisel võib kasutada näiteks paekivi, mis on hinna poolest ka kõige soodsam. Samas kardab paas kuuma (põleb lubjaks) ning kiiret jahtumist. „Asja saab lahendada nii, et tulega kokku puutuva osa välikaminas võib laduda tellistest ja paekivi kasutada välisvooderdusel ja müüritisel,“ ütles Tiits. Samas sobivad ka fiboplokid, mida saab hiljem dekoratiiv- või looduslike kiviplaatidega katta. „Viimasel juhul on ehitusprotsess lihtsalt kiirem,“ lisas Tiits. Müüritise ladumiseks vahel kasutatud ka graniiti (tänavasillutisekivide toorikud) ning põllult korjatud maakive.
Välikamina kivi tasub katta impregneeriga, mis kaitseb kivi pinda mustuse (nt. õli- ja toidupritsmed) eest. Soovitatav oleks seda teha kaks korda aastas – vahetult enne väliköögi hooaja algust ning pärast hooaja lõppu, kui suurpuhastus on tehtud.
Läbinisti paekivist võib soovi korral teha korstna ülemise otsa ehk piibu. „Ehitamise materjalist on aga olulisem see, et korsten oleks piisavalt jäme. Sisuliselt on tegemist ikkagi lõkkega, kus sobivaks korstna tõmbelõõri läbimõõduks on 250-300 mm,“ nõustab Tiits.
Väliköögi põrand võiks olla puidust, sest esiteks on seda kivist lihtsam hooldada. „Küttekolde ees võiks küll ohutuse mõttes olla kivipõrand, aga muidu tasuks kaaluda ikka immutatud laudu. Lisaks räägib puidu kasuks ka asjaolu, et see on jala all oluliselt soojem,“ ütles Tiits. Põranda võib ehitada maapinnast kõrgemale postide peale. Mitte mingil juhul ei tohi pinnas altpoolt vastu põrandat olla, sest see vähendab oluliselt puidu vastupidavust. Samuti tasub põranda alla jääv pinnas katta geotekstiiliga, mis ei lase umbrohul läbi põrandalaudade vahede kasvada.
Väliköögi üldmulje
K-rauta aiakaupade tootejuhi Tiit Heinla sõnul annab õueköögi välisilmele oluliselt juurde kena ning kvaliteetne aiamööbel. Kuigi puitmööbel ei ole ehk enam nii aktuaalne, soovitakse siiski akaatsia- või eukalüptipuidust mööblit. Harjumuspärase männipuidust aiamööbli hulgast eelistatakse kvaliteetsemalt töödeldud ning väljanägemiselt soliidset mööblit. „Odav puidust masskaup on minetanud oma väärtuse. Tõusvas joones liiguvad kunstmaterjalist mööblid. Metall või alumiinium kombineeritud polürotangi, tekstiili või "tehispuiduga" (komposiit), mis on praktiliselt hooldusvabad, mugavad ja kena välimusega. Lisaks tulevad siin mängu ka värvid jms. kujunduselemendid. Seega aiamööbel ei ole enam lihtsalt laud ja 4 tooli vaid juba õueruumi osa,“ sõnas Heinla. Aiamööbli valik sõltub peamiselt ikkagi inimese individuaalsest maitsest. Neile, kellele meeldib põnevam materjal, eelistavad eksootilisemat (kuid ka kallimat) puitu. Samas ei pea aeda mööblit soetades muretsema, et see järgmisel hooajal enam aktuaalne ei ole, sest kvaliteetne aiamööbel peab vastu ja on trendikas vähemalt 4-5 hooaega.
Teine oluline aksessuaar, mis välikööki ilmestab on lille- ja ürdipotid. „Nende valimisel tasub otsida kvaliteetsest materjalist tooteid, mis peavad vastu mitu hooaega ning milles kasvavad taimed pakuvad nii silmailu kui annavad toidule viimase maitsenüansi,“ lisas Heinla.
