Taimed teavad, millal röövikud ründavad
Mudelorganismina kasutataval müürlooga-nimelisel taimeliigil mõjutab ööpäevane rütm kuni kolmandiku geenide avaldumist. Ka paljud taimede kaitsemehhanismid aktiveeritakse sisemise kella abil, näitasid USA Rice´i ülikooli biokeemikud, vahendab teadusportaal Novaator.ee.
Danielle Goodspeed tegi katseid müürlooga ning seda taime söövate liblikaröövikutega. Uurija mõjutas putukavastseid ja taimi valgusega nii, et osadel katsealustel läksid öö ja päev vahetusse.
Selgus, et kui aplate loomade ja taimede ööpäevane tsükkel kattus, panid taimed putukarünnakutele üsna hästi vastu. Kuid nihkesse aetud sisemine kell oli taimedele hukutav. Kui röövikutel oli siis päev, kui taimedel oli öö, sõid nad suure osa taimelehtedest ära.
Selleks, et aru saada, milline mehhanism selle taga on, uuris Goodspeed taimedes jasmonaadi-nimelise hormooni sisaldust. Jasmonaat reguleerib taimede kaitsesüsteeme, sealhulgas ka putukate seedimist takistavate ainete tootmist.
Müürloogataimed toodavad fütohormooni rohkem päevasel ajal, kui ka putukad on aktiivsed. Lisaks reguleerib hormoon bakterivastaste ainete sünteesi taimekudedes. Nii ongi taimed päevasel ajal keemiliselt relvastunud ja valmis röövikutele vastu panema.
Hormoone tundes saab selgemaks, miks putukad mõnda taimeliiki rohkem kahjustavad ja nii saab põllukultuure kaitsta putukakahjustuste eest.
