Taimi püha Hildegardi aiast: moosesepõõsas, iisop ja salvei

 (7)

Taimi püha Hildegardi aiast: moosesepõõsas, iisop ja salvei
Valge moosesepõõsas.Repro

Kasvatage oma aias taimi, mida kasutas keskaegne kuulus ravitseja Püha Hildegard.

Moosesepõõsa juurepulber hoiab veresooni lupjumast, iisop aitab neeru- ja sapikivitõve puhul, salveiga saab ravida verevaesust. Paras aeg on nende taimede seemned mulda pista.

Moosesepõõsas

Moosesepõõsas taimravis
Raviks kasutatakse nii lehti kui juuri. Lehti korjatakse enne õitsemist. Ärge tehke seda kunagi keskpäevase päikesega, sest lehtede eeterlikud õlid võivad koostöös päikesega jätta nahale tugevad põletushaavad. Juuri koristage hilissügisel, kuivatage ja purustage pulbriks. Hildegardi järgi on moosesepõõsa juurepulber kasulik ateroskleroosi puhul, eriti sobib see südame pärgarterite lubjastumise korral.

Valge moosesepõõsas ehk valge diktamnus (Dictamnus albus) on väikest põõsast meenutav püsik, mis kuulub ruudiliste sugukonda. Tal on roosakaspunased õied, kuid leidub ka valgeõieline vorm.

Seotud lood:

Moosesepõõsas lõhnab oivaliselt ja seda aroomi on tunda juba kaugelt. Taim on pikaealine. Ta vajab päikesepaistelist kasvukohta ning kerget, vett hästi läbi laskvat mulda. Varjus moosesepõõsas ei õitse. Õitsemist alustab ta juuni teises pooles. Mingit väetamist taim ei vaja.
Moosesepõõsast paljundatakse peamiselt seemnetega, vanu taimi võib ka ettevaatlikult jagada.

Seeme peab olema mõnda aega külmas, et idanema hakata. Sellepärast on targem külvata sügisel vastu talve.

Kui sel varakevadel tuleb veel külma aega, siis tehke nii: külvake seemned külvikasti 3–4 cm sügavusele ja pange kast 3–4 nädalaks õue varjulisse kohta.

Aga kui ilm läheb varakult soojaks, saab külmkäsitluse ära teha ka külmkapis või külmas keldris. Võtke lillepott, pange alumiseks kihiks niisket liiva (jämedam on parem), siis kiht seemneid (neid võib enne leotada), jälle kiht liiva ja seemned jne. Lõpuks katke pott niiskuse hoidmiseks kilega ja pange külmkappi. Külmkäsitluseks piisab temperatuurist 0–5°.

Loe veel

Seemned on mulda panemiseks valmis siis, kui kest hakkab pragunema. Seega tuleb nad aeg-ajalt üle vaadata. Kontrollige ka niiskust ning vajadusel kastke. Umbes kuu möödudes külvake külmkapis hoitud seemned nii, nagu eespool õpetatud.

Seejärel hoidke külvikasti soojas, et seemned saaksid idanema hakata. Ja ärge imestage, kui idanemiseks kulub tegelikult kaks-kolm aastat. Sellepärast peab külvikast kogu suve silma all olema, et see saaks korralikult kastetud. Talvituma jätke kast kuuseokstega kaetult õue.
Sügiskülv on parim, mida külmkäsitlust vajavate seemnetega teha saab. Seemned tuleb sügisel kohe pärast valmimist külvata 3–4 cm sügavusele. Värske seeme idaneb kevadel, mida läbikuivanud või vana seeme ei tee.
Tärganud idandid pikeerige esimese pärislehe faasis pottidesse. Esimesel aastal võiksidki need potis kasvada. Alles järgmisel kevadel istutage nad alalisele kasvukohale.

Võib öelda, et selle taime seemnest kasvatamisega tuleb palju vaeva näha – idanemisest õitsemiseni kulub tervelt 4–5 aastat!

Harilik iisop. Repro


Iisop

Iisop taimravis
Hildegardi järgi on iisop tugeva jõuga kuiva loomuga taim. Ta sobib kõige rohkem neeru- ja sapikivitõve puhul, aga ka “kurvastusest sündinud” maksahaigustele.
Järgmine retsept ongi just haigele maksale. Võtke üks noor kana, 10 oksa värsket iisopit või 2–3 sl kuivatatud iisopilehti. Pange kana koos iisopi ja natukese soolaga keema. Saadud kanapuljongi juurde võite võtta speltanuudleid, -mannaklimpe või -pannkooke. Sööge puljongit koos kanaliha ja lisandiga 1–3 korda nädalas. NB! Teisi vürtse ärge sellele toidule lisage, sest see on ravim.

Harilik iisop (Hyssopus officinalis) on mitmeaastane püstise kasvuga poolpõõsas huulõieliste sugukonnast. Pärit on ta Vahemere maadest. 

Õitsemise ajal on iisop väga kaunis. Meil on levinud valgete, tumesiniste ja violetsete õitega vormid.

Iisop vajab päikesepaistelist kuiva kasvukohta. Parim oleks kerge lubja- ja õhurikas muld. Iisop ei talu seisvat vett. Teda paljundatakse seemnetega, puhmaste jagamise ja pistikutega.

Seeme külvake aprilli algul kasvuhoonesse 0,5–1 cm sügavusele. Tõusmed tärkavad umbes kahe nädalaga. Taimed on valmis välja istutamiseks alates külvist 4–5 nädalaga.

Kuna iisop ei karda külma, võib karastatud iisopitaimed välja istutada juba mai keskel, kattes nad ainult juurdumise ajaks kattelooriga. Esimesel aastal saaki ei saa, kuid augustis võib latvu kärpida, et puhmas muutuks laiemaks.

Teisel aastal koristage saak õitsemise ajal. Kuivatage, puitunud varred sõeluge välja. Pärast saagi koristamist võib taimi kasta nõgeseveega.

Aedsalvei repro

Salvei

Salvei taimravis
Hildegardi järgi suudab salvei kõrvaldada kõik inimeses olevad haigekstegevad vedelikud, kuna salveil on soe ja kuiv iseloom ning ta edeneb rohkem päikese soojusega kui mulla niiskusega. Hildegard soovitab salveid hingamisteede haiguste, söömisveast tekkinud häirete, nakkuste, maovalude jms korral.
Peenekshakitud salveilehti tasub kasutada kogu suve jooksul, pannes neid suppidesse ja kastmetesse, eriti kala, lamba-, metslooma- ja linnuliha juurde. Kanamaks salveiga on tõeline delikatess ja ravim verevaesuse vastu. Salveiretsepte on Pühal Hildegardil rikkalikult, leiate need raamatust “Tervis kogu eluks”.

Aedsalvei (Salvia officinalis) on väikesekasvuline poolpõõsas huulõieliste sugukonnast. Noored lehed on hallikad ja karvased. Õied on sinakasvioletsed, valged või roosad. Õitseb juunis ja juulis.

Salvei tahab sooja, kuiva, päikeselist kasvukohta. Muld peab olema lubjarikas, viljakus pole nii oluline. Alates teisest kasvuaastast võib pärast saagikoristust kasta nõgeseveega, mis on salveile sobiv väetis. Paljundatakse seemnete, pistikute ja jagamisega.

Seeme külvake märtsi lõpus –aprilli algul külvikasti 1–2 cm sügavusele. Pikeerimise vältimiseks on parem külvata kassetti, igasse potti 3–5 seemet. Salvei idaneb umbes kolm nädalat ja tahab sel ajal sooja (20°). Külvist väljaistutamiseni kulub 6–8 nädalat. Karastage taimi nädalapäevad enne peenrale istutamist.

Meie oludes on salvei suhteliselt külmakartlik, talvel vajab ta kuuseokstest katet. Seepärast võib teda kasvatada ka üheaastasena, sest taim annab juba esimesel aastal arvestatava saagi. Korjake salveid lehthaaval või lõigake esimeste õite avanemise ajal varred ära, jättes alles u 10cm tüüka.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare