Talv jahedas esikus või soojas elutoas?



Talv jahedas esikus või soojas elutoas?
Kuningbegoonia (Begonia rex-cultorum).repro

Uusi toataimi ostes mõelge kohe ka sellele, milliseid tingimusi saate neile talve üleelamiseks kodus pakkuda.

Enamikul toataimedel on praegu puhkeaeg. Laias laastus võib meil levinud tubase roheluse jagada kaheks: subtroopilise ja troopilise päritoluga taimedeks.

Esimesed vajavad talvitumiseks jahedat, 5–12° ruumi, osa saab hakkama ka veidi kõrgema temperatuuriga (15°). Troopikast pärit liigid sobivad seevastu meie soojadesse eluruumidesse.

Aga kuidas lillepoes uut taime ostes aru saada, millisest kliimavööndist ta pärit on? Kui liigi kodumaa on nt Vahemere maades, Jaapanis, Hiinas, Austraalias või Uus-Meremaal, on ta pärit subtroopikast. Troopilisele päritolule viitavad paigad on näiteks Mehhiko, India, Kagu-Aasia, troopilised piirkonnad Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.

Kui jahedama talvega harjunud taim peab selle aja veetma soojas ruumis, on see üsna piinarikas. Eramus on sobiva koha leidmine lihtsam kui korteris: subtroopilisi talvetingimusi vajava liigi saab paigutada näiteks jahedasse koridori või esikusse, sageli leidub ka mõni tuba, mida vähem köetakse.

Jahedas tahab talve veeta osa palme (nt karuspalm, kääbuspalm, harilik ja kanaari datlipalm), luuderohi, fatseedera, kameelia, alpikann, asalea, aaloe, samuti kalamondiinipuu, sidrunipuu ja muud tsitruselised.

Tavaline toatemperatuur (20° ringis) sobib säntpooliale, enamikule orhideedest, punahuulele, aglaoneemale, tiigerlehikule, flamingolillele, tups-rohtliiliale, diifenbahhiale, vahalillele, tõlvlehikule, kruvipuule, draakonipuule. Ka enamlevinud toasõnajalg nefroleep võib talve veeta soojas eluruumis.

Seotud lood:

Efektne kookospalm armastab samuti soojust (minimaalselt 18°), kuid ei talu kuiva õhku. Kuna ta vajab üsna niisket õhku, õnnestub teda kasvatada ilmselt vaid talveaias.

Järgnevalt mõnest taimest ka lähemalt.

Ülipopulaarne tõlvlehik

Tõlvlehik (Spathiphyllum) on nime saanud lehekujulise õisikukandelehe järgi. Mõnel liigil on see roheline, enamasti aga valge või kreemikas. 

Tõlvlehikuid tuntakse troopikas 36 liiki. Nad kuuluvad võhaliste sugukonda, kellest meie oleme rohkem tuttavad kalla, monstera ja filodendroniga. Oma kodumaal troopilises Ameerikas, Malaisias või Saalomoni saartel kasvavad nad enamasti hämaras vihmametsas.

Loe veel

Meilgi tuleb toataimena kasvavaid tõlvlehikuid suvel kaitsta ereda päikesevalguse eest. Sageli võib aknalaudadel näha päikese kätte jäetud õnnetuid ärapõlenud lehestikuga taimi. Niisugused isendid tavaliselt ei õitse ja kannatavad kedriklesta rüüste käes.

Tõlvlehik on hoolsa kasvataja juures pikaealine ja tänuväärne taim. Sordid erinevad üksteisest õisiku kuju, suuruse ja lehestiku kõrguse poolest. Väärtuslikuks teeb tõlvlehiku peaaegu aastaringne õitsemine ja üksikõisiku nädalaid kestev uhkeldamine. Ümbruskonda levib sel ajal meeldiv sulnis aroom.

Tõlvlehikud vajavad kogu aeg sooja kasvukohta (20–23°), talvel lepivad ka pisut jahedamaga (16–18°). Talvel kastke tõlvlehikuid mõõdukalt, suvel rikkalikult. Aeg-ajalt võib lehti piserdada puhta sooja veega.

Uudne on tõlvlehiku kirjulehine sort ‘Domino’, mida on vahel müügil näha ka Eesti ärides.

Lehtliilia on eriti leplik

Üks vähenõudlikumaid on lehtliilia (Aspidistra). Ta talvitub ühtviisi hästi nii soojas kui jahedas ruumis, olles selles mõttes erandlik toataim.

Ida-Aasia mägimetsades kasvab kümmekond liiki lehtliiliaid. Vähenõudlikkuse poolest tuntuim on kõrge lehtliilia ja tema sordid. Eestis kutsutakse seda liiki mitmel pool lihuniku- või kingsepapalmiks.
Lehtliilia on meile tuntud taimedest mürgise maikellukese sugulane.

Õied asuvad lehtliilial otse risoomil. Arvatakse, et looduses tolmeldavad neid tagasihoidlikke lillakaid tähekujulisi õisi nälkjad.

Sageli pole toas õitsvatel taimedel õied märgatavad. Sügisel piiluge siiski lehtede vahele, et aimu saada, ehk on teie vähenõudlik kaaslane äkki õitsema puhkenud.

Lehtliilia kasvab hästi nii valges kui pimedas. Võite ta julgesti asetada põhjapoolsele aknalauale või ruumi kaugemasse ossa. Talvel võib lehtliilia olla ka üsna jahedas ruumis, kus on vaid mõni kraad sooja. Suveks viige taim õue varjuandva puu alla. Aeglasekasvulise taimena ei vaja ta eriti palju väetist.

Üle aasta võiks nooremaid taimi ümber istutada. Oluline on jätta risoom õigele kõrgusele: kõige parem, kui see kasvab vahetult mullapinnal või on pisut substraadiga kaetud.

Väga kuiva õhuga ruumis võib lehtliiliat kimbutada kedriklest. See on väike punakat värvi ämblikulaadne, kes koob võrgendit ja toitub taimemahlast. Avastades selle tülika kahjuri, peske lehti – eriti hoolsalt just alumiselt poolelt – niiske pehme lapiga.

Tumeroheliste lehtedega liigil on toredaid kirjude lehtedega sorte, nt valgetriibuline ‘Variegata’ ja täpiline ‘Milky Way’.

Begoonia üllatab värvidega

Lillepoodide toataimevalikus püüavad sageli pilku kirevate lehtedega begooniad (Begonia), mille uued sordid ja hübriidid üllatavad eriti põnevate värvi- ja mustrikombinatsioonidega.

Begooniaid on umbes 900 liiki. Looduslikult kasvab neid kõikjal maakera soojades piirkondades, eriti palju aga troopilises Lõuna-Ameerikas. Nad on levinud metsa alustaimestiku hulgas, hämaras metsaaluses tulevad toime vaid kõige varjulembesemad liigid.

Toataimena on meil enim levinud värvikate lehtedega kuningbegooniad, põneva reljeefse pinnaga lehed on Masoni begoonial.

Lehed on begooniatel omapäraselt asümmeetrilised, meenutades elevandi kõrva. Hapumaitselisi õisi võib süüa ja kasutada roogade kaunistamiseks.

Troopikast pärit taimedena vajavad begooniad ka kodus aasta ringi soojust (18–23°). Kastke neid ettevaatlikult, sest liigne mullaniiskus põhjustab juuremädanikke. Kasutage alati vaid toasooja vett. Potimulgust välja valgunud liigne kastmisvesi valage mõne aja pärast ära.

Begoonia vajab kindlasti kaitset tõmbetuule eest. Suvel varjutage taime ereda päikese eest, talvel leidke talle aga võimalikult valge kasvukoht. Piserdada võib begooniat ainult palavatel suvepäevadel sooja puhta veega, nii et õhtuks jõuaksid lehed kuivada.

Paljundada saab neid kauneid taimi risoomi- ja varrepistikutega ning isegi lehelabadega. Ümberistutamine võtke käsile kevadel.

* * *
Ostes endale mõne uue toataime, tehke raamatute ja interneti abil selgeks tema kasvutingimused ning hooldusnõuded – ja teil läheb hästi!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare