Talvekatet vajavad köögiviljad ja maitsetaimed



Talvekatet vajavad köögiviljad ja maitsetaimed
Foto: Astrid Lepik

Millised püsikköögiviljad ja -maitsetaimed on meie kliimas talveõrnad ning vajavad talvekatet?

Meil kasvatatavatest püsikköögiviljadest on talveõrn artišokk (Cynara scolymus), mis kasvukohal katmatult enamasti talve üle ei ela.

Mitmeaastase kultuurina kasvatamisel tuleb enne tugevamate külmade saabumist taime maapealne osa maha lõigata ja juurestik katta kompostmulla, kõdusõnniku või freesturbaga ja sellele kuhjata veel puulehti või asetada kuuseoksi. Võib ka taimed maast välja kaevata ja jahedas hoiuruumis (keldris) ületalve hoida.

Mitmeaastase kultuurina kasvatades tuleb samamoodi talveks katta või keldris ületalve hoida ka kardit (Cynara cardunculus).

Harilik aspar (Asparagus officinalis) on küllaltki külmakindel ja spetsiaalset talvekatet ei vaja. Kuigi ka asparit soovitatakse mõnikord talveks 3–5 cm paksuse sõnniku- või turbakihiga katta, ei ole selline katmine vajalik niivõrd pakase vastu, pigem on see kasulik kevadise varasema ja suurema võrsete saagi saamiseks.

Küll aga vajavad kaitset talvepakase vastu mitmed meil levinud mitmeaastased maitsetaimed.
Üks talveõrnemaid on aed- ehk sidrunmeliss (Melissa officinalis) ja seda eriti teisel kasvuaastal. Talveõrnem on ta ka niiskema mullaga kasvukohal. Enne püsivate külmade saabumist on soovitatav kuhjata taimede ümber mulda või freesturvast ning seejärel katta puhmikud kuuseokste, õlgse sõnniku, puulehtede vm käepärase materjaliga.

Seotud lood:

Meie oludes suhteliselt talveõrnad on ka tähklavendel (Lavandula angustifolia) ja mitmed teisedki lavendliliigid, mida tuleb talvepakase vastu samuti katta. Nagu sidrunmelisski, on ka tähklavendel talveõrnem niiskemal mullal kasvades.

Külmaõrnad on samuti aedsalvei (Salvia officinalis) ja muskaatsalvei (S. sclarea). Neidki tuleks talveks katta. Talvekindel ei ole meil ka sidrun-liivatee (Thymus x citriodorus) ja vajab kindlasti talvekatet. Ka aed-liivateed (T. vulgaris) soovitatakse talveks kuuseokstega katta, kuid seda mitte niivõrd külma, kuivõrd kevadtalvise päikese eest. Seda tingib asjaolu, et niipea kui lumikate sulab, hakkavad igihaljad aed-liivatee taimed assimileerima, külmunud maast ei saa aga juured vett kätte ja taimed võivad seetõttu hävida (ära kuivada).

Loe veel

Kuigi estragonpuju (Artemisia dracunculus) ja piparmünt (Mentha x piperita) on meil suhteliselt külmakindlad, võivad needki lumevaesel talvel talvekülmade tõttu kahjustatud saada. Seepärast soovitatakse neidki talveks kergelt kuuseokstega katta.

Püsikute kaitsmisel talve vastu tuleb silmas pidada, et talvekatet ei paigutataks taimedele liiga vara. Pahatihti maetakse katmist vajav taimik paksu talvekatte alla juba enne püsivate külmade saabumist, mil taimed ei ole veel vegetatsiooni lõpetanud ja muld alles soe. Sellega tehakse kasu asemel pigem kahju.

Liigse soojuse, niiskuse ja õhupuuduse tõttu võivad taimed sellise katte all hoopis talveõrnaks muutuda või koguni lämbuda. Üldiselt ei soovitata talveõrnade kultuuride katmist alustada enne, kui mõned külmakahutused on maapinnast juba üle käinud ja püsikülma tulek üsna tõenäoliseks muutunud.

Otstarbekas on lõplik talvekate seda vajavale kultuurile peale panna alles siis, kui õhutemperatuur on juba mõnda aega alla 0° ja mullapind küllaldaselt külmunud. Aluskatteks on kõige õigem kasutada kompostmulda (võib kasutada ka peenramulda), kõdusõnnikut või freesturvast. Puulehtedest on sobivaimad tammelehed, need on parkaineterikkad ning võimaldavad moodustada suhteliselt kuiva ja õhurikka talvekatte.

Teiste puude ja põõsaste lehed sobivad vähem, sest hakkavad sageli kergesti mädanema, moodustades tiheda, õhku mitte läbi laskva kihi, mille all taimed võivad hävida. Aluskatte peale tuleks tugevamat talvekatet vajavatele kultuuridele asetada kuuse-, männi- või kadakaoksi. Oksakate soodustab lume kogunemist ja vähendab ka lumeta külmade puhul temperatuuri kõikumisi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare