Talvine ilu aknalaual

Mis puutub jaanuarikuu taimestikku, siis on kõige tuntumad nõndanimetatud jäälilled.

Nende kasvatamiseks on tarvis, et teie korteris oleks kasvõi natukenegi väljahingatud veeauru; kui õhk on täiesti kuiv, ei kasvata te aknaklaasidele kõige nigelamat kuuseoksakestki, lilledest hoopis rääkimata.

Edasi on tarvis, et mõni aken halvasti sulguks; selles küljes, kust tuul puhub aknaisse, kasvavadki jäälilled. Kuna rikastel sulguvad aknad paremini, siis õitsevad jäälilled vaeste inimeste juures hoopis paremini kui rikaste juures.

Jäälillede iseärasuseks botaanilises mõttes on see, et nad polegi õigupoolest lilled, vaid ainult pealsed. Need pealsed sarnanevad sigurivarte, peterselli- ja sellerilehtedega; edasi igasuguste ohakatega Cynarocephalae, Carduaceae, Dipsacaceae, Acanthaceae, Umbelliferae ja teistest sugukondadest; neid võib võrrelda sääraste liikidega nagu seakapsas ehk jaeleht, koeratubakas, piimohakas, uniohakas, jumikas, mesiohakas, ogaputk, karuohakas, metssafran, karuputk ja mõningad muud sulgjate, hambuliste, lõhiste, lõhestunud, sagjate või narmendavate lehtedega ogalised taimed; mõnikord sarnanevad nad sõnajala- või palmilehtedega ja mõnikord kadakaokstega; kuid õisi neil ometigi pole.

Allikas: Karel Capek, „Aedniku aasta“