Tammetõrud toidulaual

 (6)
Tammetõrud toidulaual
Foto: Sven Arbet

Seda, et tõrud on vajalikud uute tammepuude arenguks, teavad kõik. Kuid praktilise meelelaadiga inimesed tahavad tammepuu andidest muudki kasulikku saada, näiteks neid eri viisidel toiduks kasutada.

Botaaniliselt on tammetõru üheseemneline tugevalt arenenud idulehtedega vili. Sõltuvalt kasvutingimustest on tammetõrudel pikkust kuni 3 cm. Terved ja valminud tõrud on kaetud läikiva, pruunika kestaga. Meie tõrusaak valmib tavaliselt septembri lõpuks, millal pärast esimesi tugevaid öökülmi variseb puudelt enamik vilju.

Mitmekülgse koostisega suutäis

Valmivate tõrudega leiab aset mitmeid biokeemilisi muutusi. Küpsemisel muutub nende värvus rohelisest pruuniks, sest klorofüll laguneb. Sügisel suureneb tõrude tärklisesisaldus ning nad muutuvad õlirikkamaks.

Tõrude valmimisel väheneb ka nende veesisaldus.

Toiduallikana pole tammetõrudel esmapilgul väga vigagi. Kõige rohkem leidub neis süsivesikuid, sest rohkem kui pool nende massist langeb tärklise arvele, sellele lisandub veel umbes 5% ulatuses kiudaineid. Viimastega pea samas koguses leidub valke ning lipiide (õlisid ja rasvu). Unustada ei tohi veel vett (kuni 15%) ja põhilisi maitseandjaid parkaineid, mida leidub ohtralt (6–9%). Ülejäänud osa kuulub erinevatele mineraalühenditele.

Energeetiliselt väärtuselt on tõrud erinevate metsaelanike silmis keha rasvavarude täiendamisel õigustatult vägagi hinnas. Selgituseks olgu mainitud, et 100-grammine ports annab nosijale pea 250 kilokalori väärtuses energiat.

Ammune inimeste söögipoolis

Aastatuhandeid tagasi kasutati tõrude jahvatamisel saadud jahu ikaldus- ja näljaperioodide üleelamiseks. Ameerika indiaanlased sõid suurtes kogustes tõrusid juba mitmete aastatuhandete eest. Nemad mõtlesid välja ka esmase tõrude söögikõlblikuks muutmise viisi, millega eemaldati enamus parkainetest. Just viimased takistavad kõige enam tammetõrude nautimist, sest nad on mõrud ja kibedad ning neil on kootav ehk kokkutõmbav toime seedekulgla limaskestadele.

Kogutud tõrud purustati ja neid leotati mõru maitse eemaldamiseks vees. Seejärel tõrutükid kuivatati, neid kuumutati ja tambiti jahuks, millest valmistati erinevaid küpsetisi. Nii et tammetõrusid saab lugeda isegi ammuste aegade leivaviljaks.

Mitmete Vahemere-äärsetel maadel kasvavate tammeliikide tõrud pole aga mitte ainult söödavad, vaid lausa meeldiva maitsega. Maitseandjana on selliseid tõrusid lisatud ka alkohoolsetele jookidele. Magusamaitseliste tõrude jahu lisatakse seal näiteks kakaole ja šokolaadile. Suurendades tõrujahu osa, saab maiustuse asemel hoopis tõhusa ravimi kõhulahtise vastu.

Aasiaski osatakse tamme söödavatest viljadest lugu pidada. Hiinas valmistatakse tõrudest koguni ühte nende arvukatest rahvusroogadest, Jaapanis aga kasutatakse toiduks kindla tammeliigi magusamaitselisi vilju.

Aasiast pärineb veel komme kasutada tõrusid mitmesuguste lihatoitude maitsestamiseks. Sellisel juhul võis talitada kas otse või kaudselt. Otsesel juhul rikastati toitu tõrulisandiga valmistamise käigus, kaudsel viisil söödeti nuumloomadele enne tapmist ohtralt sisse erilise maitsega tõrusid, et ka nende liha omandaks teistsuguse meki.

Kuidas Eestis?

Eestis on tammetõrusid söödud näljaaegadel, millal tõrujahu segati jätkuks leivajahu hulka.

Tõrudega on eesti talupojad nuumanud ka sigu, kuid piiravaks osutus just tammede ja sellest tulenevalt tõrude nappus. Tõrujahu väärtust seasöödana tõstab suur süsivesikute, eriti just tärklisesisaldus. Puuduseks on aga suhteline valguvaegus. Küll on tõrud tõhus toidulisand vabapidamisel olevatele sigadele ning suurtes kogustes nendega maiustamine annab kärssninade lihale erilise meki.

19. sajandi lõpus levis maakodudes segakohvi valmistamise tava. Ühe lisandina segati kohvi hulka ka röstitud ja peenestatud tõrupuru. Häda korral kasutati seda lausa kohvi aseainena.

Hiljem lisandusid soovitused tõrutee valmistamiseks ja joomiseks. Parema maitse saavutamiseks soovitati keedusele lisada kuivatatud õisi, marju, mett.

Tänapäeval tõrutoidud eestlaste seas populaarsed ei ole, kuid üksikud looduslähedast toitumist harrastavad inimesed neid ikkagi valmistavad. Tõrudest võib jahvatada jahu, millest omakorda küpsetatakse leibu, kooke või isegi torte.

Loe veel

Loomulikult saab nüüdki tõrudest kohvi teha, kuid iseküsimus on, kas see jook nii maitsev on kui traditsiooniline oakohv. Arvestama peab sedagi, et tõrudest tehtud joogid-söögid sisaldavad ikkagi piisavalt parkaineid, millel on mõru mekk ja soolestiku talitlust aeglustav toime.

Vaatamata ajaloolistele tavadele ja teiste maade kogemustele, ei ole meil kasvavad tammetõrud siiski inimtoiduks ette nähtud.

Las nende söömise rõõm ja sellest tõusev tulu jäävad erinevatele metsaelanikele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare