Kui porgandid kasvavad haraliseks, olles sealjuures sageli lühikese peajuurika ja peenemate kõrvalharudega, siis sellel on mitu põhjust.

Peamine süü on porgandile ebasobiv muld: kas on liigselt tihenenud või kividerohke või peitub selles ohtralt lagunemata sõnniku- ja mullatükke. Harvem põhjustab väärarengut toitainete paiknemine mulla pindmises kihis või hoopis booripuudus.

Lühikesed ja narmasjuurte pahmakaga porgandid kasvavad pinnase liigniiskuse või -kuivuse
korral.

Liigniiskus põhjustab mangaani omastamise häire. Märg ja külm muld pidurdab ka porgandi kasvu, värvus jääb heledaks, eriti juurika alumises osas ning sorditunnused ei arene kuigi hästi välja. Samuti takistab taimel mangaani kättesaamist mulla ülearune kaltsiumisisaldus.

Peale mulla iseärasuse võib porgandijuurika karvasuse tekkeks põhjust anda porgandi-lehekirbu (Trioza viridula) tegevus. Kahjur imeb mahla porgandilehtedest juba pärast taimede tärkamist. Lehed kipruvad ja tõmbuvad krussi, leherosett on koheva välimusega. Lehtede keerdumise ja moondumise põhjuseks on kahjuri poolt taimekoesse eritatud ferment. Kahjustatud taimede juurikad jäävad väikeseks, on maitsetud, puituvad ja kattuvad tihedalt narmasjuurtega. Kui kahjustus tekib taime varajases (1–4 pärislehe) arengufaasis, jääb saak saamata.

Teine kahjur, kelle imemise tõttu jäävad porgandijuurikad kiduraks ja muutuvad karvaseks, on mullas taimejuurtel toituv põhja-pahk-kiduuss (Meloidogyne hap­la). See palja silmaga nähtamatu nematood levib rohkem liivakatel muldadel. Seda paharetti on Eestis leitud ca 100 taimeliigil.

Porgandite lõhestumist põhjustab mullaniiskuse järsk suurenemine, nt kui pikale kuivaperioodile, mil peenraid ei kastetud, järgneb tugevate vihmahoogudega ilm. Ka ülekasvanud porgandid kipuvad kergesti lõhenema.

Kolmas põhjus võib olla booripuudus, õigemini boori omastamise häire, mis tekib porgandile liiga lubjarikkas mullas.

Porgandijuurikate koore korgistumine tekib tihenenud ja püsivalt niiske mulla korral, kui taimedel on samal ajal kaltsiumivaegus. Esialgu moodustuvad juurikakoorele väikesed mõne mm sügavused laigud, mis hiljem tumenevad ja korgistuvad.

Tulevikus pidage kinni viljavaheldusest, ärge kasvatage porgandit ühel ja samal kohal enne 4–5aastast vaheaega. Ärge külvake porgandit tuulevarjulisse kohta, vaid eemale hekkidest ja varjuandvatest puudest.

Kuna porgand eelistab kergepoolset huumus- ja lubjarikast mulda, vältige rasket halvasti õhustatud ja kergesti paakuvat pinnast. Vajadusel saate rasket mulda parandada, kui segate sellesse komposti, kõdusõnnikut, turvast ja liiva.

Jaga
Kommentaarid