Kohe väravast sisenedes, palmimaja ees on endistviisi alles tore kolmik: Tamarix laxa, metasekvoia ja igihaljas sirmbambus. Tamarisk laiutab nagu ikka üle pea oma punakaid talvitunud varsi. Metasekvoia on talvedele vastu pidanud ja paarist meetrist õige pisut kõrgemaks sirgunud. Seni on teda talveks pakasekaitsesse mässitud, puu edenedes kavatsetakse sellest loobuda. Toredaks on paisunud sirmbambus: julgelt 2 m. Üle talve on püsinud ka mullused kõrred.

Mu enda uus lemmik bambuste seas on aga lehistähkbambus. Tartu botaanikaaias näeb mitmel pool üle pea sirguvaid õhuliselt rohelisi, kollaste kõrtega Phyllostachys aureosulcata punte. Siiski, paraku talveks siseruumidesse viidavates pottides. Kõige kopsakam kõrreline seal on aga õiekas siidpööris (Miscanthus floridus). Ta pole küll tänavu jõudnud õitsema minna, ent uhkelt üle pea ulatuvate lopsakate mõõtmetega mõjub nagu lõunamaine suhkruroog.

Kadedaks teeb 5 m kõrguse tulbipuu vohamine. Ka varimagnooliad viskavad julgesti kõrgust juurde. Valge mooruspuu on 7 meetrine, harilik küdoonia 3 m, kirss-kontpuud 5 m. Taas üllatas kõrge sarapuu. See liik kasvab tõeliseks puuks ja eemalt pidasin neid kahte sarapuud hoopis tumerohelises lehes pärnadeks.

Enim võlub Tartu botaanikaaed oma kujundusega. Kõrge ringvall loob keskele suurepärase oru, mille nõlvu täidavad looklevad kivitrepid, loendamatud rahnud ja munakad, segiläbi külluslik taimestik (muuseas ka rodod), ülal raamiks sügiskullas suured lehtpuud. Palju on kasutatud kolhise epimeediumi. See talvehaljas kukerpuuline on meie tingimustes üks toredamaid pinankattetaimi. Vahest aga veelgi efektsema pildi loovad madalad bambused. Oli see seal nüüd pung- või saasabambus, ei teagi. Igatahes vaade oli lummav: igiroheline bambusevaip ja selle kohal ära õitsenud värviliste kobaratega suured aedhortensia põõsad.

Oru keskele on loodud klibu-kivine kõrgustik avamaa kaktuste tarbeks. Neid jagub sinna õige mitut liiki.

Valli välisnõlvadel tunnevad suurte lehtpuude turbe all end hästi sõnajalad ja samblad. Kindlasti üks eksootilisema väljanägemisega on Kalifornia ranniksekvoiametsadest pärinev mõõk-astelsõnajalg. See igihaljas sõnajalg tunneb end Eesti oludes õige koduselt, Tartu botaanikaaias ringi jalutades kohtab mõõk-astelsõnajalgu ikka ja jälle.

Väga tore uuendus on samblaaia rajamine. Paeterrassidele istutatud erinevad samblatutid ja mättad meenutavad pilti mu enda sõnajalakiviktaimlast kümne-viieteistkümne aasta eest. Paraku on enamuse toonastest pehmetest samblapolstritest nüüdseks välja söönud vähem ilusad maksasamblad. Mis teha, looduslik valik. Ehk Tartu samblaaias nii ei lähe ja sametised samblavaibad jäävad püsima. Sõnajalgadest on sinna istutatud nt pruuni ja keel-raunjalga. Ka rohututti meenutav põhja-raunjalg on esindatud, istutatuna aga lubjaklibusesse mulda. Seni teadsin toda Eesti looduse üliharuldust ikka kui happelembi ja lubjapelgurit...

Siin-seal leidus jaapani õisküüvitsat ja tema sorte. Seda väga kaunist igihaljast karbikulist, kelle õisikud meenutavad maasikapuu omi, loetakse meil külmaõrnaks, kuid Tartus on jaapani õisküüvitsad sirgunud juba paari jala kõrguseks.

Haruldustest jäid ette veel näiteks plaatanid ning juudapuu. Vahtralehistest plaatanitest üks isend külmub talvega pea maani maha. Teine näikse vastupidavam, olles jõudnud sirguda juba üle mu pea. Saab näha, kuidas plaatanitel Tartus edaspidi läheb. Ehk ikka tasapisi paremini. Seevastu kanada juudapuu ei taha kõrgust juurde visata, tema pikad tüvetüükast vohavad tänavuaastased võrsed losutavad maadjana nõlvast alla. Teisal on aga kolme aasta tagustest glediitsianääpsudest saanud juba 2 m h vitsad. Mägi-võlupõõsad on kahe jala kõrgused.

Tugevasti külmub tagasi loorberkirsipuu, pisut parem on tuliastla olukord. Kreeka pähklipuu on 5 jala kõrgune põõsake.

Enne lahkumist sai põigatud üle kaarsilla tiigi saarele, kus karme talvi trotsivad trompetipuud. Ühel Catalpa ovata'l on mullu visanud 2 m võrse vastu pidanud, tänavu veidigi lisa otsa tulnud. Ehk saab trompetipuudest sel saarel siiski ükskord asja? Kui vaid suved soojemad oleks, kui vaid veidigi pehmemaid talvi tuleks.