TASUB TEADA: Kulu põletamine on keelatud ja erakordselt ohtlik

Tradistsiooniliselt hooldatakse sööti jäänud põllupindu kevadise põletamisega. Kuigi põllule tuleb see pigem kasuks, on kulutule tegemine väga ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud.

Asjatult ei ole loodud väljendit: "levib nagu kulutuli". Kuivas heinapõllus väljub tuli hetkega kontrolli alt ja võib põhjustada märkimisväärset kahju nii keskkonnale kui ka inimeste varale. Selleks, et kulupõlenguid vältida peavad maaomanikud oma põldudelt heina sügisel ära niitma.

Valdavalt põletatakse kulu kevadel märtsis, kui ilmad muutuvad soojaks ja maapind kuiveneb. Kuid üksikuid tossavaid põllulappe on näha siiani.

Inimeste teadlikkus kulupõlengute keelust on päästeameti hinnangul suurenenud ja seega jääb tahtlikku kulu süütamist järjest vähemaks. Maastikupõlenguid põhjustab eelkõige inimeste hooletus – ohutusnõuetele mittevastav lõkke tegemine või maha visatud hõõguv tikk või suitsukoni.

Lisaks kulutule levimisohule metsa ja ümbruskonna hooneteni, on märkimisväärne kahju ka kulupõllu elustikule. Kevadel on pisiloomad aktiivsed ja linnud otsivad pesitsuspaikasid. Samuti elavad põldudel paljud kasulikud putukad. Kulutuli hävitab suure osa elustikust hetkega.

Ka lõket võib teha ainult tuulevaikse ilmaga mittesüttivale pinnasele, tuleaseme kaugus hoonetest peab olema vähemalt 15 ja metsast 30 meetrit. Käepärast tuleb hoida esmased kustutusvahendid, näiteks ämbrid veega. Kulupõletamiskeelu eiramine võib kaasa tuua märkimisväärse rahatrahvi.