Thunide meetod metsloomade peletamiseks põldudelt: dünamiseeritud naha- ja puutuhk
Metssead käivad usinasti põldudelt äsja maha pandud kartulit üles tuhnimas, esimesed õnnetud potipõllumehed on meedia vahendusel oma kurvastust juba jaganud. Kas tõesti ei aita mitte miski metsanotsusid kartulipõllust eemal hoida? Üks võimalus lisaks tavapärastele elektrikarjustele ja peletitele on siiski veel: dünamiseeritud puu- ja nahatuha segu.
„Saime jahimeestelt metsloomade nahku. Külvikalendris ära toodud päeval põletasime need ahjus või põllul puutulel. Seejärel dünamiseerisime puu- ja nahatuha segu kausis ühe tunni vältel. Ning valmistasime sellest ka detsimaalpotentsi D8,“ kirjutavad Maria ja Matthias K. Thun oma külvikalendri nõuanderubriigis.
Mida kujutavad endast dünamiseerimine ja detsimaalpotentsi valmistamine?
Dünamiseerimisel võetakse 100 g nahatuhka ja 900 g puutuhka ning segatakse neid omavahel mõlemas suunas tund aega. Seda võiks maakeeli nimetada „mõjujõu suurendamiseks segamise teel”. Meetodit kasutatakse ka ravimite ja looduskosmeetika valmistamisel, näiteks Dr Hauschka toodetes.
Suurema koguse puhul võib kasutada ka betoonisegistit, mida saab liikuma panna nii päri- kui vastupäeva.
Kaheksanda detsimaalpotentsi valmistamiseks võetakse 10 g nahatuhka ja segatakse puutuha või veega vahekorras 1:10. Sellest võetakse üks osa ja segatakse jälle puutuha või veega vahekorras 1:10, ja nii kokku kaheksa korda. Meetod sarnaneb mõneti homöopaatiliste lahjenduste valmistamisega, seal on aga reeglina tegu suuremate lahjendustega.
Tuha laialijaotamiseks saab kasutada väikest külvikut, vesialusel detsimaalpotentsi puhul seljapritsi või suurte põldude puhul traktoril veetavat pritsi. Mõlemad meetodid andsid oluliselt parema tulemuse kui käsitsi laialilaotamine.
„Meie raputasime tuhka kas käsitsi ümber väiksema maalapi või väikse külvikuga ümber suurema põllu katkematu ribana. Võrdlesime ka detsimaalpotentsi ja dünamiseeritud tuha mõju. Kummalgi juhul ei puutunud metsloomad põlde. Dünamiseeritud hirvenahatuhaga ümbritsetud põld, mis polnud tarastatud, jäi kuni kahe meetri kauguselt tuhaga märgistatud piirist kahjustamata ka siis, kui hirved sõid ümbritseva niidu ristikust puhtaks,“ annavad Thunid, kes kasutasid meetodit edukalt Saksamaal, teada.
Proovige teiegi ja andke meile teada, kas see ka Eestimaal põldu ründavatele metssigadele mõjub või mitte.
Maria ja Matthias K. Thuni külvikalendri praktiliste nõuannetega saate tutvuda internetis aadressil www.kulvikalender.maheelu.ee.
